Ma vist ei oskagi kuidagi seda eesti keelde tõlkida, aga ilmselt kohe saavad kõik aru millest ma räägin. Oled vaikselt omaette ning mõlgutad niisama omi mõtteid ning järsku meenub sulle midagi mille pärast on sul lihtsalt sajaga mark. Noo kohe nii mark, et vaju või maa alla.

tenor (13).gif

Minu tüüp situatsioonid on ikkagi tekkimas autosõidu ajal. Istud üksi roolis ning naudid seda vaikset kruiisi linnatänavatel ja järsku meenub sulle aeg kui oled 11 aastane ning ekslikult ajasid mingi suvalise tüübi oma klassivennaga segamini ning hakkasid teda sõimama. Ilmselt oli mingi must kass meie vahelt läbi jooksnud, aga noo kes seda ikka enam mäletab. Põhiline on jätta meelde see awkward olukord mis veel aastaid, aastaid ja veelkord aastaid hiljem sulle tekitab tunde, et tahaks ajast tagasi minna ning iseendale kolakat anda. Mäletan veel tüübi nägu mis oli nii segaduses kui üks süütu inimene olla saab. Tuletaks veel meelde, et väiksena olin ma keskmiselt ropuma suuga ning minu lause kui sain aru, et tegu on vale inimesega oli järgmine:” Oi vittu, vale inimene.” Oleks siis mingi vabandus või muugi pehmendav lause tulnud, aga ei. Ma kõndisin kivinäoga kodu poole edasi nagu poleks midagi juhtunud. Ilmselt see tüüp võiks mind hüüda kirvenäoks.

Vahest ei pea isegi omas mõtteis olema vaid loed tööl meili ja NÄTAKI meenub sulle sinu töövestlus selle tööandja juures. Kuna ma sain tööle siis ma eeldan, et kõik läks ikkagi seal suurepäraselt aga minu fantaasia rikkal ajul on vaja neid fakte väänata igatepidi. Seega tihti peale tahab minu aju mulle väita, et asi oli ikkagi teisiti ja meil oli äärmiselt palju möödarääkimist kus küsimus oli üks aga minu vastus oli hoopis midagi muud. Ühesõnaga, ta tahab mind ennast idioodiks teha. Võimalik, et mul on enda suhtes mingid paranoiad ja ma võib-olla olen hoopis vaimuhaige, aga sel hetkel ma ei taha oma ülemuse poole isegi vaadata. Olen ju siiski mingi ajukääbik kes võeti haletsusest tööle. Vaesel tudengil on vaja kooli kõrvalt tööl käia.

Kas tõesti võiks üllatusena tulla, et õiged cringe hetked tulevad joomingutelt. Just nimelt kange joogiga hakkad sa tegema selliseid mehe tegusi millest hommikul kuulda ei tahagi. See on ikka nii veider, et täielikult kaob filter mida normaalne inimene elus ei teeks. Minul on kindlasti see tantsimine üks haigemaid asju mida ma hakkan purjus peaga tegema. Oleks see siis selline tants, et üritan kellelegi muljet avaldada, aga ma ikka teen neid kõige rõvedamaid asju, et endalgi vahest häbi mõelda mis retro liigutused läbi sai tehtud. Ilmselt on ka üsna tavaline, et teatud inimestega on tantsuhoog nii suur, et mingi hetk oleme lihtsalt selili maas ja aitame üksteist püsti. Samas on need ka kõige vägevamad peod mis on olnud kuna just sel hetkel on sul kogu ümbritsevast maailmast jumala poogen ja sind ei koti need kritiseerivad pilgud ümberringi. Kuniks just turva midagi ei ütle või välja ei viska. Sülitates kolm korda üle õla saan ma öelda, et pole kunagi turvade poolt välja visatud – vähemalt ei mäleta seda 😀

tenor (11).gif

Lisaks võivad mulle cringe hetked tulla ka täiesti tavalistest asjadest mis lihtsalt veidi nihu lähevad. Nagu näiteks ka täna hommikul. Olen ju ikkagi popp ja noortepärane ning liigun ringi tossudes, aga kui sul on öösel väheke külmem olnud siis ei ole eriti kerge nende tossudega liikuda. Seega minu tagant tuli auto ja ma pidin ennast tee äärde vedima, aga seal ootas üks lomp. No plaan oli üle lombi astuda, aga see ümbrus oli üsna jäises olukorras ning minu graatsilisest sammust sai üks libisemine ja üle lombi tuterdamine. Ma üritasin küll poker feissi teha, aga noo ilmselgelt see oli üsna tobe vaatepilt mis pakub teistele head naeru. Nõnda ma siis paar sammu edasi tegin kus nägin ühte naist autos istumas ja ilmselgelt itsitas. Muidugi ma oleks ise ka itsitanud, aga nüüd on mul sellest tekkinud cringe hetk mida ma ilmselt nii pea ei suuda unustada. Samas neid libisemisi on mul päevas vist ikka sadu. Töökohas liikudes eelistan pigem neid teid mis on mingi killustikuga üle puistatud kuna ma tõesti ei viitsi tritsutada kuskil autode vahel 😀

tenor (12).gif

Ma tahaks ikkagi siiralt loota, et ma pole ainus inimene kes istub üksi autos kuskil foori taga ja järsku hakkab nägusi tegema mitte sellepärast, et teda tabas infarkt vaid ikka sellepärast, et tal on mark maani kuna meenus midagi mida sooviks muuta. Olgem ausad mul on päris üksjagu momente mida ma tahaks muuta, aga kahjuks pole veel leiutatud seda ajasrändamise võimalust 😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s