img_0449.jpgEnnem kinno minekut on ikka traditsioon minna sööma ning ega ju väga kaugele kinost ei viitsigi minna. Seega sai meie sihtkohaks Vapiano mille värskelt valmistatud toiduga pole kunagi probleemi olnud. Väljaarvatud täna. Kooresel pastal oleks tahtnud, et kokk natukene rohkem kuumutaks just mõnusalt kreemiseks selle koore. Veidi oli tunne nagu sööks pasta kooresuppi. Pole hullu, tegijal ikka juhtub ning nõnda pika päeva möödudes on mõistetav, et kõik ei ole täiuslik. Ma ju ikka see tavaline eestlane kes otse näkku ei ütle vaid kirub kõike seljataga 😀 Toit oli ikkagi maitsev ning võib-olla on see lihtsalt mingi minu kiiks, et koorene pasta peab olema mõnusalt kreemine.

Nüüd siis sellest filmist mida kinos nautisime. See on üks kaua oodatud film, sest jutud sellest hakkasid juba aastal 2010 ja juba siis olin ma sellest vaimustuses. Ma pole Queeni mega fänn, aga mulle meeldivad need laulud ja legendid mis on seda bändi ja eelkõige Freddie Mercuryt saatnud. Olin ju mina alles siia ilma tulemata kui see legend teisele poole ilma läks. Kindlasti oleks tahtnud minna kontserdile kus tema oma häälepaelad valla laseb. Siiski oli mul au mõned aastad tagasi omada suurepärane elamus kui Queen eestis käis. Küll solistiks oli hoopis Adam Lambert, aga see tüüp ei jää kuigi palju alla Freddile.

Olles mõnda artiklit juba filmi kohta lugenud siis see ootusärevus aina suurenes. Palju kiidetud film milles oli üksikuid fakti vigasid, aga no need ei olnud just kõige häirivamad. Veidi oli üle dramatiseeritud Mercury soolo projekt kuna teadagi, et temast ennem tegi seda trummar. Veidi üllatav oli näha, et Mercury nii dramaatiline oli ja tema ütlemised üsnagi teravad. Mõnus oli näha maailma kus andekad inimesed oma eksperimenteerimisega muusikas tõid piisavalt tähelepanu, et leida omale juhuslikult plaadi leping. Ilmselt nende kõige ikoonilisem laul millest on tulnud ka filmi pealkiri oli üks kõige pikemalt näidatud loomis protsess. Tõsiselt imeks pandav, et mainstream raadio selle omaks võttis kuna tõepoolest see laul on ju palju pikem kui muidu raadiost kuuleme.

Hitte oli sinna filmi sisse pandud üsna palju ning vahepeal võttis ikka jala trampima ning peale mõnda kontserdi oleks tahtnud koos ekraani publikuga juba viisakusest kaasa plaksutada. Lõpuks oli ikkagi põhiline rõhk pandud Webly staadioni LiveAid kontserdile mis oma võimsusega just kui tekitas tunde, et sa oled koos teistega seal ja naudid Queeni esinemist. Ilmselt ma soovitan seda filmi vaatama minna ka mitte nii väga Quueni või Freddie fännil, sest see ikkagi annab mõnusa elamuse. Kuigi jah, seda ei saa päris tõena võtta kuna fakte on väänatud ning draamat on ka rohkem kui peaks olema. Tegu ju siiski Hollywoodiliku filmiga kus peab olema asja üle vindi keeratud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s