Käes on need päikselised ilmad mis peksavad sind toast välja nautima seda viimast sooja päikest. Ei saa kuidagi väita, et see aasta poleks olnud soe ja ma tõesti naudiks veel nii palju kui võimalik, sest mul sissetunne väidab, et tulemas külm talv. Ikka väga külm talv. Kui sul juba kord on nii soe suvi siis ma eeldan, et talvel peab suure külmaga oma sooja võla tagasi maksma.

Kui ma laupäeval linnapealt koju saabusin siis härra Reinart pakkus välja, et võiks homme kuskile matkarajale minna. Say no more, sest ma olen nõus. Kuna ilmateade juba pikalt kaagutanud, et käes on soojad ilmad siis polnud siin mingit vastuväitmist miks mitte minna. Tuli vaid Harjumaal järgmine rada välja vaadata ning autole hääled sisse ajada. Suur uurimustöö sai koostatud ning väljavalituks osutus Jussi matkarada. Hea 8 kilomeetrit mis nii muuseas läbida. Kuna see nii lühike on siis pole isegi vett vaja kaasa võtta. Eks see mingi tunnike maks kaks läheb.

Enam rohkem ei saanud ma eksida. See rada on tõsiselt äge ja mitme kesine, aga kindlasti soovitan aega varuda. See on äge ja samas ka üsna raske. Päris palju on üles ja alla ronimist ning maagilist loodust on väga, väga, väga palju.  Meil läks raja läbimiseks kusagil kolm ja pool tundi. Muidugi läks sellepärast kauem, et mina pidin oma fotograafia teemat seal aretama. Ma reaalselt oleks pea igal sammul klõpsinud kuna päike ja loodus mängisid omavahel imeliselt. Lisaks on seal ka järved mis tekitavad hea peegelduse veele. Hetkel on looduses hea jälgida kuidas lehtpuud on värvilised roheliste okaspuudega.

Ainuke asi mis mind tõsiselt häirisid olid mingid orienteeriujad. Tore kui inimestel on mingi hobi millega koos sõpradega või üksi tegeleda, aga natukene nõme kui minu loodusekäik on sellest häiritud. Rada mida kaudu edasi läksime oli üsna kitsas ning kui orienteerijad vastu jooksid siis nad eeldasid, et mina pean neile teed andma. Minnes võimalikult raja äärde siis oli ikkagi paljudel kitsas mööduda, aga näeks ka ise vaeva, et veidi koomale tõmmata? Ei kindlasti mitte. Mina ju ei eelda autoga möödasõitu tehes, et eesolev auto peaks koomale tõmbama. Lisaks veel metsas liikudes oli üsna nõme neist karjuda omavahel. Kui tõesti on vaja mingit infot omavahel arutada siis seda saab ka normaalselt teha mitte, et räuskad üle loodusrada. Mõelge nüüd ise kui kogu rahvas seal metsas oleks karjunud. Niigi linna inimene tuleb metsa, et nautida seda rahu ja vaikust, aga ikka mingid inimesed siblivad sinust mööda ja vastu nagu oleksid Viru keskuse ees olevat ristmikku ületamas.

Kui vingu viiul sai mängitud siis tulen tagasi positiivse jutu juurde. Olen ikkagi äärmiselt positiivselt üllatunud kui palju rahvast käib nädalavahetusel ennast liigutumas. Mina küll parkisin oma auto veidi valesse kohta. Arvasin, et olen targem kui Google Maps ning parkisin auto kohe esimesse parklasse, aga tegelikult polnud see päris see ning meie õige parkla jäi kusagil pooleteise kilomeetri kaugusele. Saime endal jalad soojaks jalutada, sest põhimõtteliselt kohe hakkasime rajal kõrgustesse ronima. Loodusrada on äärmiselt vaheldusrikka maastiku ja loodusega. Rada kulgeb üles-alla mööda Jussi järvede äärde jäävaid oosi ning viib matkaja ka Jussi nõmmele. Jussi nõmm on Eestis ainulaadne looduskooslus, mis on tekkinud Nõukogude Armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel.

DSC_8646DSC_8640DSC_8633DSC_8631DSC_8606DSC_8806DSC_8701DSC_8724DSC_8769DSC_8786DSC_8675DSC_8673DSC_8790DSC_8802DSC_8697DSC_8680DSC_8765DSC_8730

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s