Siiani on nii veider mõelda, et mina sain ikkagi ülikooli sisse. Ma olen sellest alati mõelnud, aga kogu see protsess tundub nii hirmutav ning siiani on hirm sees kogu selle ürituse osas. Nüüd olen siis esimese kaugõppe nädalavahetuse üle elanud ja saanud kinnitust, et see koht polegi just see kõige hirmsam.

Meenutuseks siis siia, et sain kevadel TTÜ-sse sisse ning asusin õppima IT süsteemide arenust ning ilmselt esimese sessi lõpus ma nuatn patja ning mõtlen miks ma pidin seda tegema. Seniks aga siis minu esimesed mõtted koolist.

Iroonilisel kombel sai minu esimeseks tunniks kõrgem matemaatika ning õppejõud on minu vana naaber Pärnust. Ilmselt ta ise seda ei mäleta kuna tegemist on nii ammuse ajaga, kusagil 14 aastat tagasi vist…. oh jummel kui vanana ma ennast tunnen. Igatahes ei hakanud ma ise ka seda meelde tuletama kuna ilmselt oleks see pugemise moodi ning ma üritaks endale soodsamalt hinnet saada. Tunni alguses rääkisime niisama mis see aine endast ette kujutab ning kohe hakkasime tegelema maatriksitega. Ma olen kunagi ammu kutsekas seda õppinud, aga sellest on juba nii palju aega möödas, et ainult tehe tundus tuttav. Ülejäänud arvutamis moodused olid peast pühitud.

Sellega meenus mulle kohe kuidas ma kolmandas klassi alguses sirvisin inglise keele töövihikut ning mõtlesin, et kuidas ma selle küll läbi närin. Ma olin jumala kindel, et sealt ka minu kooli tee lõpu saab kuna ma lihtsalt ei oska. Siiski olen ma nüüd jõudnud omadega ülikooli ning ilmselgelt mul on siiani see komme üle mõelda. Vaatasin siis tahvlil olevaid tehteid ning mõtlesin kuidas ma juba esimesel koolipäeval käpad üles tõstan ning loobun kogu sellest jamas. Õnneks ma siiski suutsin klassis edasi olla ning lõpuks neid läbi tehes hakkas kuidagi asi ikkagi sujuma. Ma sain sellest asjast aru ning tõesti tekkis kergendatud tunne.

Kuna ma ei soovinud töölt puududa siis mina ei saanud osaleda nendel päevadel kui tudengitele räägiti mis hakkab toimuma ning kuidas omale ained valida. Ained ma valisin soovitusliku kava järgi ning sisse lipsas ka majanduse aine. Mõtlesin, et see on ikka selline lebokas aine kus midagi eriliselt rasket olla ei saa. Noo kas ma sain veel rohkem valesti arvata? See aine on veel rohked fucked up kui kõrgem matemaatika. Peab ikka korralikult oma aju kasutama. Ei piisa lihtsalt arvutamisest vaid sa pead reaalselt arvutama ja siis veel valima milline on see parim tulemus millega edasi minna. Kombineerima vastavalt eelarvele kasuteguri. Kõige jubedam on ikka need grupitööd kus sa pead täiesti võõra inimesega hakkama koos midagi leiutama. Ma olen tõupuhas eestlane kellel on seitsme erineva rahvuse verd ning mulle ei meeldi võõrastega grupitööd teha. Ma tahan olla üksi ning nautida oma ängi mis minu tõupuhta eestlasena kaasas käib.

Seega ülikool pole just see mida tasuks nii väga karta vaid pigem peab hakkama kohe ennast tagant utsitama ning tegutsema ja õppima. Hirm läbikukkumise ees on suur ning eks näis kaugele ma oma õpingutega jõuan. Lisaks pean ma omale ostma matemaatika jaoks kalkulaatori ja mul pole õrna aimugi millises poes neid tänapäeval müüakse. Viimati ostsin ma endale sellise asja aastal 2003 Port Arturi kirjatarvete poest mida enam ei eksisteeri. Ilmselt saan all mighty googli abi kasutada, aga nii veider on, et kontrolltööde ajal ei saa mobiili kasutada. Vanasti polnud sellega probleemi kuna interneti sellega polnud või oli see nii kallis, et see spikerdamine oleks vanematele läinud väikelaenu alla 😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s