Ütle KUUUUMUS. KUUUUMUS. Tegelikult ära parem ütle, kuna isegi suu liigutamine tõmbab higi jooksma ja ma ei tee nalja. Ma ei ole vist sellist palavust aastaid näinud ning tõsiselt nostalgia on sellise palavusega toime tulemine. Vanemate juures puudub meil konditsioneer nagu ilmselt igal normaalsel eestlasel, aga elu teisel korrusel on põrgulik. Isegi öine nö jahedus ei tee olukorda paremaks. Need on sellised päevad kui minus on tekkinud see kahetsus tunne, et enda korteri maha müüsin. Mai kuus sain nii lebolt oma jahedas toas koos kliimaga olla.

Laupäeval ärkasin ma sellepeale üles kuna ma nägin unes, et kell on juba neli päeval. Kuna õhtul oli minek Valgeranna festivalile siis kogu prep oli tegemata ning pidi kiirustama. Muidugi oli kell vaevu üheksa saamas, aga ikkagi oli vaja külmakasti patareid sügavkülma visata. Vanemate juures seda teha ei saa kuna kahel külmkapis on sügavad täis. Helistasin Pillele ning küsisin kas ta on üleval ja kas ma võiks tema juurest läbi hüpata. Leppisime kokku, et saan kohe minna, aga võiksin paki kohvi talle osta. Ma arvasin, et nii vara inimesi väga ei liigu ja läksin suht kasimata poodi. Sain enda kohvi ning veel unisena hakkasin auto poole minema kui keegi eemalt karjus: “Tere Kristjan!”. Vaatasin seljataha ja mingi päikseprillidega mees kõnni mulle lähemale, aga ei saanud aru kes see olema peaks.

See mees: Ma olen suu tööanda.

Ma reaalselt mõtlesin, et mida helli? Kes see mees on?

Mina segaduses: Mis KURADI tööandja?

Mees: Laevapeal ventilatsioonid.

Mina: Eeeem kes ma nüüd sinuarust olen?

Mees: Kristjan Nõmmik

Mina: Mina olen Krimm. Kristjan Krimm, mitte Nõmmik.

Ma olin nagu räiges hämmingus sellest asjast ja ma ei teagi siiani mis seal toimus 😀 . Mina sain, aga oma asjad ilusti Pille juurde ära pandud ning suundusin oma koju magama. Tegelikult ei saanud ma enam und kuna toas oli nii palavaks juba kiskunud ning otsustasin Netflixist vaadata filmi “How It Ends”. Filmis alguses räägivad peiks ja pruts omavahel telefonis kui järsku õues midagi juhtub ja siis katkeb nendevaheline kõne. Algab siis maailmalõpp. Õhtu poole poodi minnes sain ainult laimi kuna jää oli otsa saanud ning coca ma lihtsalt unustasin poodi. Pole see aju enam nii noor mul. Igatahes ma helistasin siis Eveline, et kurta jää puudusest. Õue jõudes oli märgatav muutus toimunud ilmaga, sest taamalt paistsid tumedad pilved, tuul oli tõusnud ja äikesest oli ka mürinad kuulda. Kõne Eveliniga osutuski äärmiselt veidraks kuna poole jutu pealt ei kuulnud tema mind ja mina teda. Kõne katkes ja vaadates ringi mõtlesin, et kas nüüd siis tulebki see maailmalõpp? Õnneks oli ainult räige torm mis tunnike möllas ja siis ära lõppes. Nägin ka, üle ma ei tea mitme aasta, taaskord rahet.

Kell aga liikus juba õhtupoole ning festivali aeg hakkas kätte jõudma. Mina oma väikse aruga suutsin panna kokku ideka plaani. Lähme sinna minu autoga kuhu saab laadida peale jää, coca, rummi, laimi ja mündi ning parklas saab väikest tinnuni panna ennem kui üritusele läheme. Peamised asjad mida ma ära tahtsin näha oli Janieck (Jaanek) ja 5miinust. Shanon ja muu jura koos Aropiga väga pinget ei paku. Pakkides oma asjad lahti saime esimesed ja teised koksid nahavahele siis olime sunnitud minema festivalile kuna põis ei andnud enam olla. See nüüd oli tõesti see üks asi millele ma polnud väga mõelnud.

Fesivalile sisendes olin veidi pettunud kuna eeldasin, et see on ikkagi rannas liiva peal, aga see jäi ikka murule. Ma pole vist kunagi nii väikse territooriumiga festivalil ennem käinud. Üritus muidu ise oli väga äge, aga käepaela müüa 10 euriga on natukene liiast. Muidugi Jaaneku esinemisega jäin rahule ja 5miinusega olin ma üli-üli-üli rahul. Rottisid jälle minu häälepaelad. Lõpuks ma olingi äärmiselt kännis omadega ning linna saime minu padrega. Mõtlesime Lehtlasse sööma minna, aga see oli täiesti pilgeni täis ning lõpuks me kuidagi sattusime siis circklisse. Veel on ähmaselt mingi meenutus, et ma vist tõukasin Evelini pikali maha, aga ausalt on mul suured mäluaugud sellest lõpust 😀 😀

Kuna ma siin blogis olen viimasel ajal koguaeg ennast korralikuna näidanud siis tegelikult ma ikkagi käin veel linnapeal lällamas ka ja ma joon ennast ikka kooma nagu vanasti. Äärmiselt lastesõbralik värk, aga kui jood siis joo ikka mällu. Pole siin mõtet neid kahte siidrikest libistada ja siis pärast peavalu kannatada. #OssinovskiRuulib.

Advertisements

Üks kommentaar “[405] Raju laupäev

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s