Äge pidu mis juba neljandat korda leiab aset juuli esimesel nädalvahetusel Lindi külas. Nostalgia osas on minu perekonnal seal eriti suur rõõm käia kuna ema on seal suurema osa oma lapsepõlvest elanud ja me tited oleme seal oma suved veetnud. Küll pole enam ümbruses inimesi kes tollal elasid, aga rõõm ikkagi näha seda paika kus sai erinevaid lollusi tehtud. Eelkõige me olimegi seal vanaema närve söömas. Eestlase parim toit on ikka eestlane ja lapselapse parim toit on vanavanemad.

Alustame siis asja ikka algusest ning enne veel kui ma ise suutsin omal klapid lahti ajada, helistati mulle töölt ning probleemi lahendamiseks pidin kohale minema. Juhhuuuuu, kui mõnus on oma laupäeva nii alustada. Kui ma oma asju veel ennem väljaminekut sättisin siis Kindral juba küsis kas hakkame peole minema. Kell oli vaevu pool üksteist ning pidu ise hakkab kell 12. Ilmselt oli selleks veel veidi vara 😀 Haiglas sain veel kokku meie tulevase joutuuber Kattiga kes on kahe T-ga. Juba siis oli tunda, et üks mõnusalt palav päev on tulemas.

Laadale sisse saamiseks tuleb osta pilet ning mina, Kindral, õde ja teise õe laps läksime perekonna alla ja saime perepileti. Säästmine mis sugune. Kuna me saabusime suht vara siis oli alguses üsna mõnusalt ringi liikumis ruumi, aga iga pooletunni tagant hakkas seda ruumi järjest vähemaks jääma. Inimesi tuli aina massidena juurde. Peamine laadaala sai vaadatud siis võtsime nagu ikka ette selle söömise. Kuidagi veidral kombel me jäime suht alguses ühe putka juurde kus Kindral võttis täiesti randoomselt kanapugusi. Me oleme kaluriküla peol kus põhi teemaks on kala ja nüüd sa võtad kanapugu. Mis sul viga on? 😀 Õde võttis vähemalt fish and chips mis oli väga maitsev. Keegi meist neid kanapugusi ei söönud. Isegi mitte Lars-Martin.

Ostude puhul lahkusin mina kõige edukamalt. Olen tõsiselt veider inimene kes ostab omale mööblit kokku nii, et tal endal pole isegi oma elukohta. Vähe siis sellest, et eelmine nädal ostsin omale laua siis nüüd ostsin endale lisaks veel klaveritooli mis tundus äärmiselt äge ja odav. Klaveritool mis sobib ideaalselt koridori kus jalatseid jalga panna. See maksis ainult 15 euri ning mul oli taaskord see kripeldus, et ma ilmselt tahan seda. Kõigepealt ma nägin kaugelt ning mõtlesin, et mõnel müüjal on eriti äge toolike mida kaasas kannab. Siis aga ma sain aru, et see on hoopis müügiks. Ilmselt ma eeldasin, et selle hind on mingi 40 euri, aga faking 15. Näitasin seda korra Kindralile kellele see samuti meeldis, aga veel ära ei ostnud. Käisime veel söömas ja niisama ringi kui ära minnes ma ikkagi selle ostsin. Müüjad veel naersid, et mul on hea oma tooliga minna kontserti vaatama.

36772380_10212655419205985_4516641862500483072_n.jpg
kass kohe hõivas selle

Nõnda meie seekordne külapidu möödus ning ilmselt tahaks ikka ja jälle sinna uuesti minna. Ehk saab järgmine kord sinna ka külasimmanile jääda ning õhtustel üritustel osaleda. Seniks aga nautige pilte 😀

DSC_7310DSC_7337DSC_7349DSC_7362DSC_7368DSC_7359DSC_7316DSC_7378

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s