Olen jõudnud oma kolimisega lõpp faasi ning täna ongi see päev kui ametlikult saab üle antud korteri võtmed. Nelja aastane peatükk minu elus on läbi ning ees ootavad uued väljakutsed.

Nagu ma eelmine nädal kirjutasin siis minu korterile tuli üsna ootamatult ostja ning minu tellitud lambid ootavad nüüd ostjat või siis uut korterit. Tehing toimus eelmine neljapäev ja leppisime kokku, et selleks neljapäevaks olen siis välja kolinud. Minuarust pole erilist vahet kas ma jokutan kolm nädalat tühja ning viimasel nädalal hakkan kolima või ma kolin kohe ühe nädalaga välja. See kolimine on juba üks ebameeldiv asi ning miks seda edasi lükata kui saab kohe ära teha. Õnneks on mul vanemate juures tuba olemas ning enda kastidega ma sinna ära mahutasin. Küllaltki veider on elada nii kitsastes oludes, aga õnneks on ülejäänud majas ka ruumi olla.

Lõbusas pakkimises ma rääkisin kui kiirelt see ikka läheb kui samalaajal margariitasi sisse kaanid, aga järgmised päevad enam nii lillelised ei olnud. Sa ju pead reaalselt neid kaste tõstma mis sa purjus peaga kokku panid. Küll sai neid korraks tõstetud ja mõeldud, et ei ole veel liiga raske, aga reaalsuse pidin ma need koos isaga kolmandalt korruselt alla tassima. Minu käed oli lõpuks ühed ülekeedetud makaronid mis liikusid, aga tõsta enam ei jõudnud. Mida rohkem lõpu poole selle pakkimisega sai seda rohkem ma tundsin seda pohhuismi, et saaks lihtsalt selle asjaga ühele poole. Muidugi hakkas viimasena jääma asju üle mida ei oska millegagi kokku kasti panna ja siis see otsustamine, kas see ja too ikka sobiksid ühte kasti, hakkas pikale venima.

Teisipäeval sai veel suurem jama sealt ära toodud ning puhastus tehtud ja veel eile tõin isaga mõned suuremad asjad ära mis minu autosse ei mahtunud. Nii veider oli korra veel tühjas korteris ringi luusida kus veel eelmine esmaspäev ma sain koju tulla ning mõelda, et see on minu kodu. Kuniks siis maakler helistas paar tundi hiljem, et ilmselt on kindel ostja olemas. Mäletan veel hästi kui esimene vaataja tuli ning siis tundsin hirmu, et tegelikuses ma võin kohe oma korterist ilma jääda. Õnneks või kahjuks too naine siiski seda ei ostnud. Ütlemata ebameeldiv isiksus oli kes hakkas vinguma ja maha tegema minu korterit. Nii väikses korteris on ebaotstarbekas raisata köögi ruumi nõudepesumasina peale. Noo ma ei ütleks et 54 ruudune korter just kõige väiksem oleks ning isegi kui mul oleks ühe toaline korter, kus on 10 ruutu pinda, siis minu köögis oleks ikka nõudepesumasin. Lisaks jäid talle ette minu ribikardinad mis oleks tema arust vaja kohe esimesena välja visata. Noo minuarust ainuke asi mis vajas sel hetkel välja viskamist oli see naine.

Nüüd kui papp käes olen alustanud uue korteri otsingut. Valikut on hetkel äärmiselt palju, aga vähe on neid normaalse hinnaga. Hetkel meil siiski buum käimas ja pole midagi parata kui need hinnad laes on. Nüüd on vaja veel hakata pankade vahet käima ning välja selgitama mis oleks mulle see soodsaim variant. Seniks aga saand ma kenasti squattida enda vanemate juures ja kõigile kuulutada, et olen kodutu.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s