Möödunud on kuus nädalast hetkest mil võtsin vastu otsuse, et ma enam ei suitseta. Alguses oli ikka väga raske, aga nüüd on see teekond järjest kergemaks muutuv. Päevas mõtlen aina vähem selle tegevuse peale ning suitsu unenägudest hakkab ka pikem paus tekkima.  Ainus asi millega veel rakusi tekib on alkohol.

Käes on ka blogiauhindade hääletamine ning saad anda ka mulle hääle Eluliste blogide all tehes linnukese sellise lingi ette: kristjansite.wordpress.com 

(Hääletada saab siin: https://eba.marimell.eu/eba2018_h/  )

Tean ühte arsti kes jättis 30 aastat tagasi suitsetamise maha ning kes siiani näeb unes kuidas ta suitsetab. See tundus mulle alguses nii veidrana, et sa näed kuidas sa unes suitsetad. Polnud siis palju aega möödas kui isegi hakkasin neid unenägusi nägema kuidas ma üks hetk olen kuskil suits näpus. Ükskord ma kirusin ja vandusin ennast, et ma nägin ju ometigi niiiii palju vaeva selle maha jätmiseks. Oli olukord kus ma iseendale lubasin, et ma ei ütle kellelegi, et ühe suitsu tegin. Õnneks ma pole ainus kes selliste probleemidega võitleb kui üritab maha jätta.

Suitsetamisest loobumine on andnud mulle aimu enda enesedistsipliini oskusest. See oli ka väike märk mis mind pani mõtlema, et ehk olen ma siis ka ülikooli minekuks valmis. Kuigi ma olen veel üsna kahevahel, aga kunagi peab selle asja ära tegema. Tänapäeval on aina rohkem IT maailmas kusagile jõuda kui sul puudub kõrgharidus. Samas mõni kodune nokitseja võib asjale paremini pihta saada kui mõni kutseka õpilane. Olukorrad kus tekib see suitsu nälg peab endale ikkagi kindlaks jääma ning sisetama, et sul pole seda vaja ja sinu elu ilma selleta on parem.

Kõige hullemad proovikivid on olnud väiksed joomised kus ma olen ainus kes ei suitseta. Vahepeal tekib see pooletunnine himu mis ei lähe lihtsalt üle. Ilmselt võib see olla siis peo tipp hetk kui suitsetajad elavad oma konide otsas ja rääkides süütavad aina järgmised suitsud. Selle üle elada siis on edasine juba turvaline. Õnneks pole ma kunagi see inimene olnud kes peale joomist tahaks suitsu teha ja ma pole kunagi aru saanud kuidas osad inimesed seda teha suudavad. Mul on küll tunne, et kohe tuleb väike lõuatäis üles ja edasi oleks kivid tasku ja jõkke hüppe. Ilmselt selle alkoholiga mul veel tuleb neid raskusi, aga oleksin ma siis normaalne inimene ja teeks joomisest pausi, ei ma ikka lasen edasi nagu teismeline. Ilmselt aitab asjale ka see kaasa, et mul pole autot ja ma ei pea rooli istuma.

Eks minu alkoholism on see järgmine teema millega kunagi alustan, aga seniks ma jätaks endale ikkagi selle ühe pahe mida ma nautida saaks. Muidu ma siin blogis räägin pärast ainult enda kõndimisest ja tehtud fotodest. Kes sellist jura siit ikka lugeda viitsiks? :D. Seega ma jätkan hetkel enda võitlust suitsetamisega ning tulevikus siis lisame sinna veel alkoholi vähendamise ja kuidagi pean ka oma söömishäiretega tegelema. Seega nagu näha on mul probleeme millega tegeleda 😀

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s