Elus tuleb ette neid hetki kui tunned, et oled juba kõik saavutanud ja tahaksid kuidagi edasi liikuda. Nõnda on mul see mõte juba üle aasta kindlalt peas tiksunud. Üleüldse olen olnud selline rahutu hing kes ei salli kohal tammumist. Olgu siis selleks töökoha vahetamine või suisa teise linna kolimine.

Käes on ka blogiauhindade hääletamine ning saad anda ka mulle hääle Eluliste blogide all tehes linnukese sellise lingi ette: kristjansite.wordpress.com 

(Hääletada saab siin: https://eba.marimell.eu/eba2018_h/  )

Põhikooli lõpus otsustasin mina minna kutseharidust omama, kuna peale kooli oli soov kohe tööle minna. Plaan oli paigas ja plaan sai teoks. Sisimas ma oletasin, et sooviks ikkagi minna ka edasi õppima, aga sellega polnud kiiret ja eks ma üritasin ka võimaluklt edasi lükata. Kuniks siis paar kuud tagasi nägin võimalust TTÜ kodukal kandideerida IT süsteemide arendajaks kaugõppele ning selleks peab edastama oma CV ja motivatsioonikirja millele siis hiljem järgneb vestlus. Koos Annika ja Anti abiga sain omale korraliku motivatsioonikirja kokku pandud. Mul on kogemus kirjutada tööandjale selline kiri, aga kooli jaoks tundus see äärmiselt veider.

Peale mot. kirja ja CV esitamist sain meili peale kutse, et olen oodatud vestlusele. Sel hetkel juba tekkis see väike hirm, et kuhu kohta ma nüüd ennast mässima hakkan. Pole hullu, ma olen tugev inimene ja käin seal vestlusel ära. Nõnda ma kolmapäeval asusin koos oma ema ja õega Tallinna poole, et vestelda siis ennast kooli. Ütleme nii, et ma olen kas üsna osav enesemüüa või nad nägin, et siit saaks ühe hälviku pealt väikest nutsu teenida. Pole saladust, et töötan Pärnu Haiglas ja hetkel on haiglate turvalisuse teemal palju juttu olnud. Vestluses kerkis teemaks mingi turvalisuse audit mida kõikides haiglates tehti ning minult siis küsiti kuidas meie haiglal läks. Ma pole see inimene kellele see info tööks vajalik oleks ning seoses sellega ma pole huvi tundnud kas selline asi on meil toimunud ja veel vähem olen ma uurinud kuidas see läks. Tean, et audiitorid ikka vahest käivad, aga ma ei jõua jälgida kes mida auditeerivad. Antud onklitele ei saanud ma siiski vastust võlgu jääda ning puusalt ütlesin, et mõningad vead meil välja toodi, aga need on juba eemaldatud. Ma siiralt loodan, et minu vale polnud just väga läbinähtav 😀

tenor (3).gif

Äärmiselt veider oli ka küsimus kui kaua on Järvamaa Kutsehariduskeskuses IT-d õpetatud. TTÜ kodulehel olid olemas vestluse teemad milleks peaksin valmistuma, aga ausalt ma ei näinud, et seal oleks olnud eelnevate koolide ajalugu. Oskasin vaid öelda, et juba sellest ajast mil see veel neli aastat kestis ning siis nemad oletavad, et eks ta juba eelmisest sajandist seda annab. Fain by me. Minuarust on see äärmiselt veider teema mida arutada, aga kui see mind kuidagigi sisse aitab siis olen nõus veel sellest koolist edasi rääkima 😀 Lõpetuseks ma küsisin millal teatatakse positiivne või negatiivne vastus, seda lubati siis järgmiseks päevaks.

Sel samal õhtul ma siis veel mõtlesin kas ma ikka olen sada protsenti valmis minema kooli ja kas ma olen valmis taaskord õppima. Ma pole just eriti vaimustuses olnud selle õppimise teemal, aga ehk olen ma nii palju täiskasvanumaks saanud, et suudan enda parema tuleviku nimel selle kooli ära lõpetada. Muidugi järgmine päev ma pingelisest ootasin seda vastust. Kõigile teistele ma jätsin sellise pohhuisti mulje, et mul pole erilist vahet kas ma saan sisse või mitte, aga sisimas ma juba olin kindel, et olen vastuvõetud. Järgmisel päeval seda meili siiski mulle ei tulnud, aga ülejärgmisel päeval sain oma rõõmustava sõnumi, et olen vastuvõetud. Seega soovige mulle edu selle kõrgema matemaatikaga, mis iganes see ka poleks, aga juba oktoobris ja novembris ma hakkan siin blogis nutma kui raske see koolivärk ikka on.

tenor (4).gif

Seoses veel matemaatikaga siis ükspäev jäi pihku see kollane raamat mis oli mõeldud gümnaasiumi õpilasele riikliku matemaatikaeksami tegemiseks. Avasin suvalisest kohast selle raamatu ja nägin tehet. Esmalt oli täielik tühjus. Hetk hiljem meenud mulle, et olen taolisi tehteid kunagi arvutanud, aga kuidas see käis siis sellekohapealt oli suur tühjus. Loodan siiralt, et ma pole ainus kes seal kursusel on natukene võhikuks jäänud oma matemaatika teadmistega ja ehk on nad arvestanud, et kaugõppes osalevad inimesed kellel on keskkooli ja ülikooli vahele tulnud väike paus. Või ehk olen ma juba liiga vana selle ülikooli jaoks? Mulle tundub, et mida rohkem ma mõtlen seda jubedamalt see otsus hakkab tunduma. pearl-oba-acquah-another-day-has-passed-and-i-havent-used-32562664.png

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s