Olen võtnud enda sisimas vastu otsuse, et loobun suitsetamisest. Peale 12 aastat stabiilset suitsu tegemist tundus mulle see tegevus vastikuna, hais oli see peamine põhjus. Viimasest suitsust on möödas 15 päeva ning iga päevaga muutub see mahajätmine aina kergemaks.

Tallinnas käiguga sai ka esimene jooming üleelatud ilma suitsuta. Mingi hetk oli isu äärmiselt suur, aga lõpuks sain ikkagi endast jagu ning ei pannud ühtegi koni ette. Suur abi on ka sõpradest kellele tuleb sõnad peale lugeda, et jumala eest ühtegi suitsu ei annaks ka suurima nutulaulu ajal. Ilmselt neid hetki oli päris palju kus ma oleksin saanud lihtsalt eemale kõndida ja paki osta. Ma olin ka klubis olles suurema aja suitsuruumis ja veidral kombel seal ei olnud mul enam mingit soovi suitsu teha. Mulle isegi pakuti, aga polnud suur vaev sellest ära öelda. Ilmselt kogu see sinine ruum aitas sellele kaasa. Muidu ma ei suuda suitsetadeski eriti nendes ruumides olla, kuna lihtsalt pole seda õhku seal.

Eile hommikul oli üks äärmiselt tähtis päev kogu selle loobumise juures. Tavaliselt tööle minnes oli alati üks kindel koht kus ma suitsu põlema panin. Igakord sellest möödudes on mul see meeles, aga täna hommikul avastasin selle alles tööl. Ilmselt tähendab, et harjumus pulgakese järgi hakkab aina kahanema. Esimesed päevad tööl ilma suitsuta oli juba veider, sest mida sa teed suitsupausi ajal? Sa lihtsalt oled kabinetis ja teed tööd ning jood vahapeal kas kohvi või teed. Päeva lõpuks oled sa lihtsalt terve päev istunud oma koha peal. Noo lihtsalt nii veider on seda teha. Muidugi Tallinnas sai seda vahest tehtud, kuna asutuses oli suitsetamine keelatud. Ma jäin isegi korra vahele ja siis pidin kirjutama seletuskirja ning hunnik brožüüre läbi lappama. Kas see mind ka kottis?

Kate Mckinnon No GIF-source.gif

Ka füüsiliselt on asjad paremaks muutumas. Pole enam neid hetki kui kõndides kopsudest õhk otsa saab. Muidugi on maitsemeeled tagasi kuid sellega olen juba vaikselt harjunud. Ennem vaevas ka mind röga kurgus mis minu alateadvuses polnud suitsust vaid ikka külmast ilmast, aga see on ka nüüd läinud. Peaks ütlema, et tervis läheb aina paremaks mis teeb elu aina igavamaks. Elan ka hetkel seda rasket perioodi kus võin endale mõtestada, et maha jätmine on nii lebo. Mis see siis ära ole kui vahest üks suits teha, aga see ongi esimene saam tagasi halvale teele. Veel ikka tulevad mõttesse need mõnusad ajad mil sai veel suitsu tehtud, aga pean siiski ei ütlema.

Minu õnneks on ka tööl olnud üsna stressi vaene aeg. Oleks mul keegi koguaeg jalaga perses siis ilmselt ei suudaks ma siin hetkel kirjutada kui fun ikka loobumine on. Muidugi on ikka veel mul väiksed ärritumised, aga üldjuhul need jäävad ikka mul mõttesse. Olen tähele pannud, et minu jutt on küll otsekohesemaks muutnud. Juba täna oli tööl olukord kus muidu oleks ehk isegi uina muinatanud ei vastuse, aga täna lihtsalt ütlesin konkreetselt, et pole minu asi ja vaadaku ise kuidas hakkama saab. Tallinnasse mineku ajal läksin ka korraks ühe auto peale ketasse ja siis ütlesin Evelinile, et küll on ikka hea, et minul neid närvitsemisi ei esine 😀 😀

angry panda GIF-source.gif

Ilmselt ma nüüd mõneks ajaks jään selle teema kohta vait kui just uuesti suitsu tegema ei hakka, aga uskuge mind, peale kaht nädalat ilma suitsuta pole see mahajätmine enam suur probleem. Selleks ei pea isegi plaastreid, tablette või muid vahendeid ostma. Usu endasse ja saad sellega hakkama 😉

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s