Tekkis mõte minna Tallina. Mõeldud, tehtud. Olime sinna läinud eesmamärgiga külastada Tallinn Music Week üritusi, aga nagu ikka minu elus siis ei läinud need plaanid just nii nagu lootus oli.

Esmalt siis Tallinna poole minekul oli ilm nagu Norras. Terve sõiduga nägime ära neli aastaaega. Kord sadas vihma, siis tuli lund ja vahepeal oli ka päikest. Nõnda me sinna uhasime, aga liiklus oli üllatavalt normaalne reedese päeva osas. Jõudsime linna elusalt ja esmalt suundusime Kristini poole, et edasi liikuda Mellu poole.

Mellu, kes on siis Evelini õde, elab Pelgulinnas ning sealne kant on mulle üsna kui mitte täiesti võõras. Stroomi Maximas meeldis Kristiniga vanasti väga käia kuna seal oli hea valik ning saime natuke ka seigelda. Kunagi vist oleme ka seal mere ääres jalutanud, aga kes seda enam mäletab. Ühesõnaga, me siis jõudsime sinna peopaiga lähedusse ning üsna ebameeldiv oli nende kitsaste majade vahel sõita. Kõik autod on nii täpselt pargitud mis ei anna mulle erilist laiutamist sealt mööda sõitmisel. Tallinnas reaalselt elavad parkimis geeniused.

Saime siis ilusti tuppa kus mul läks joogil kohe korgid maha kuna see liiklus ajas mind ikka veidi närvi. Arvestades, et ma jätkuvalt jätan ka suitsetamist maha siis selline stress mulle hästi ei mõju. Millalgi suutsime Chatlini nõusse rääkida, et meiega joiniks. Sai veel mõned joogid tegtud, kui kell vist hakkas kaks saama ja oli aeg edasi liikuda linnapeale. Siit siis tuleb see esimene üllatus- meie sihtkohaks sai Kolm. Seega, kes tead see teab mis koht see on, aga see ei olnudki nüüd kõige hullem koht. Ta polnud ka midagi sellist mida sõbrale soovitada, aga omamoodi vägev ikka. Ainuke asi mis mind siiani muigama ajab on baarmeni soeng millele tooks võrdluseks mopi. Pidu kestis minul ja Kristinil kella kuueni ja siis oli aeg koju liikuda.

Hommik, see kohutav hommik. Mul ei ole juba ammu (viimati jõulude ajal) nii paha olnud. Reaalselt iga väike liigutusega hakkas kohe väike lõuatäis ennast üles sättima. Ma ei teadnud kas nutta või naerda, aga kindel lahendus oleks olnud kivid tasku ja merre kõndida. Seega olin elus, aga mis elu see ka oli. Mina nagu ikka unustasin ibukad koju ja Kristinil parakat pakkuda mis üldjuhul ajab mul insta 5 minuti pärast kõik üles. Seekord läks siiski õnneks ja mul hakkas parakatest parem.

Kella ühest saime kargud alla ja minek oli linnapeale. Esimesena oli vaja külastada Uulitsat kuna kõhud olid nii tühjad ja üks kvaliteetne rämps kulub pohmakaga ära. Valisime siis välja Baltijaama Turu, aga kohale minnes oli see koht ikka nii paksult rahvast täis, et sellest ei saanud meil küll asja. Edasi otsustasime vaadata Kalamaja omasse. Kahjuks ei olnud ka seal erilist õnne kuna kõik kohad olid täis. Lõpuks me siis võtsime vastu otsuste minna Viru Keskuse Chopsticki. Üsna pointless koht, aga kõhud olid juba niiiiii tühjad, et oleksin ma varsti mäkiga leppinud :D.

See oli meil veel lisaks kõige veidram külastus. Kolm inimest on leti taga kes räägivad juttu ja siis on lauad koristamata. Noo mida perset? Istume siis sitase laua taha ning lükkame nõud ühelepoole kokku ning istume seal tükk aega ja keegi seda ära ei korista. Lisaks on Chopsis üsna tavaline see, et enamus toidud tellitakse kahepeale, aga seal pandi toit ette ilma, et oleks lisa taldrikuid toodud. Vähe sellest, et see magus hapu kana maitses äärmiselt veidralt nagu oleks ta seisnud kuskil külmikus ammusest ajast. Kõige veidram nähtus oli üks klient kes istus oma veini pokaaliga kõrval lauda ühtede tüdrukute kõrvale. Istus ja vaikselt libistas oma veinikest. Vein otsas ja naine läinud.

Peale seda söömat läksime Kristiniga liinapeale pildistama. Esimese asjana ikka vanalinna skandaalse roosa ukse juurde. Miks see muinsuskaitsele peale ei lähe? Kas tõesti oleks siis olnud viisakam kui see uks oleks samamoodi edasi mädanenud seal? Ma isiklikult arvan, et sellisena sobiks see uks sinna palju paremini. Oleks ma aktivist siis ma õhutaks ka teistel enda uksi värvima. Kummaline, et mingi asutus saab üldse mulle öelda mis värve ma võin kasutada. Tahan siis teen mustaks, tahan siis teen roosaks.

Lisaks sai ka väike Lasna tiir tehtud, et sealses kanalis väike shooting teha. Pean nentima, et seda oli äärmiselt veider teha kuna need judgmental pilgud oli väga häirivad. Ega ma ise vaataks ka suhteliselt veidralt kui keegi teeb Lasna kanalis jalakäiate sillal pilte. Õnneks olid need pildid seda väärt ja nii mõnigi hea klõps tuli. Osadel piltidel on küll tunne nagu see taust oleks sinna photoshopiga lisatud, aga ütlen ausalt, et olen ainult natukene värve muutnud, muud midagi 😀 😀

30440662_10212078342939439_1145949909397012480_o.jpg

DSC_4749.jpg

DSC_4735.jpg

DSC_4677.jpg

DSC_4752DSC_4770DSC_4771

 

Advertisements

2 kommentaari “[358] Turistika nädalavahetus

  1. Väga kahju, et sa TMW’le ei jöudnud, see aasta oli väga palju head kvaliteetset muusikat. KOLMe asemel oleks vöinud Kivi Paber Kääridesse minna, seal oleksid saanud alles korraliku kogemuse osaks. Minu vaieldamatult lemmikkontsert toimuski just seal.
    Kui huvi vähegi on, siis vöid vabatahtlikuks end järgmine aasta registreerida, nt fotograafiks vms (mul oli teine aasta) , saad endale passi tehtud töö eest ning käi mööda kontserte palju jaksad, ei pea kuskil sketchy’s kohas moppe vahtima. 😃

    Meeldib

    1. Kui ma oleks vaid seda teadnud, järgmine aasta olen ma vabatahtlik ja teen kõikidele kohtadele tiiru peale. Vähemalt pääsen siis mopist 😀 😀

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s