Pidin ükspäev oma kõige esimese postituse välja otsima ning sealt vaatas mulle üks päris hirmus kuupäev vastu. Ma tõesti tunnen, et see aeg ikka lendab halastamatu kiirusega. Vanasti olid need emo laused, et peatage maailm kuna ma tahan maha siis ma ütleks pigem, et peatage aeg. Nõnda, räägime siis minu kõige-kõige esimesest postitusest.

See oli siis aasta mil Kristjan poiss oli veel kuusteist ning oli äsja oma koolikest lõpetamas. Kevadel tärkas minu seltskonnas äärmiselt suur rattasõidu huvi. Meie teed viisid kohtatesse kus puudusid teed. Reaalselt läbi võpsiku ning jõgede uhasime on ratastega. Ilmselt tuligi sellest huvi hakata neid jutte igapäevaselt üles kirjutama kuna juba siin teadsin kui sile mu aju on. Ei suuda pikalt neid eriti ägedaid seiklusi meeles pidada. Kuigi ma polnud alguses just kõige suurem blogija kuna suutsin maksimaalselt kord kuus postitada kui sedagi. Muidugi ma nüüd just aktiivsem siis pole, eriti kui veebruar seljataga kus tuli üks postitus.

Vana blogiga oli see, et ma tahtsin postitusi teha, aga ma ei viitsinud kirjutada. Mingi hetk ma siis otsustasin mingeid haigeid pilte üles panna ja sellega asi piirdus. Mõnikord sai veel paar rida teksti kirjutatud. Muidugi ma alguses ikka üritasin ilusti pilte panna ja korralikult kirjutada. Mõelda vaid kui tüütu see vanasti oli, sa pidid tegema oma digikaga pilte siis need läbi juhtme arvutisse tõmbama ja lõpuks laadisid neid oma aeglase interneti kiirusega üles. Nagu tuumafüüsika. Tänapäeval saab telost kiiremini need asjad läbi pilve kätte. Kuigi kaameraga tehtud pildid pean ikka läbi kaabli arvutisse tõmbama, aga noo need pildid panen nagunii kaustadesse ära.

Veider on siiski mõelda, et pea kümme aastat hiljem on minu blogis ikka need samad isikud esindatud ja otseselt minu peamine sõpruskond on ikka samaks jäänud. See on nagu seriaal mille vaataja reitingud on nõnda kõrged, et lõppu ei tule 😀 Või olen ma seriaalis Kodu Keset Linna mis on lihtsalt üks lõputu õudus. Mis ma siin ikka teid väga piinan, minu esimest postitust saab lugeda siit. Siia ma lisaks, aga ühe väga kummalise postituse nimega “Tsäutsumine” mis ei lähe kuidagi postituse endaga kokku 😀

 

Tsäutsume!

Lahkamis palat nr. 4 on meie näidend. Seda teavad kõik mu sõbad! Seda ei tea paljud et me oleme näinud ränka vaeva selle valmis saamise nimel. See nädal me ei teinud ainult reedel näitekat. Mis on kõige haigem, üks mees ja kaks naist võivad ikka tõsiselt ära rikkuda meie hea tuju oma ajuvaba küsimustega. Põhimõtteliselt üks mees tahtis teada mingeid ebavajalikke fakte millega tal poleks mitte midagi teha. Kas on siis vaja esitada küsimused mille vastused sa unustad 10 minutiga ära??

Murphy seadus ei vastanud tõele kui lugeda minu eelmist postitust. Meil tuli näidend väga hästi välja, meil ei tekkinud pause. Mina küll muidugi panin suht segast sest ma ajasin sellist teksti millest ma ise ka aru ei saanud. Hea asi oli selle juures, et publikule meeldis. Neljapäeval selgus karm reaalsus, et Kristin ei sobi väikeste lastega mitte mingit moodi kokku.

Reeeedel oli mul viimane Elektro tehnika tund mida Jüri andis. Mul oli nii hea meel. Muidugi mina, Triin ja Kristin mängisime Monopoly. Kristin oli plussis mis oli meile kõigile šhokk. Triin oli aga miinustes mis ei olnud nii suur shokk. Me mängisime mingi suht kaheksani Monopoly. Muide Triin suutis ennast suht putsi juua väiksest kogusest rummist.

Laupäev hakkas mul näiteringi prooviga 9.30 mis oli NIII VARA!  Ma oleks peaaegu magama jäänud. Kuid proov oli külm. Noorusemaja on ültse viimasel ajal väga külma võitu kui seal aluspükste väel olla. Kui proov oli läbi sain ma Triinuga kokku, et minna isimestelt arvamust veinide kohta. (Mu õde tahab avada Pärnus poe kus hakatakse müüma kvaliteet veine madala hinnaga) Mingeid väga imelikke vastuseid saime. Triin koges tunnet kui teda sõna otseses mõttes blokiti! Õhtul hakkasime jälle Monopoly mängima. Triin oli võlgades. Mina ja Mari tegelesime panga ja võlgadega. Ku Triin ära läks läksin ma tema asemele. Mingi 5 minutiga oli tema 6300,- võlg tagasi teenitud.

Pühapäev oli meil festival kus üks mees nagu eespool mainisin väga mõtetud küsimused. Kui tema küsimuste põhjal näident teha räägiks se sellest, miks madu hammustas meest ja mida ta sellel ajal mõtles, kust ta põgenes, ,miks ta Howardit hammustas, miks tõõtab kaks meest lahkamispalatis ja miks Howardil nii palju pükse jalas on. Me ei võitnud midagi aga Rein Laos kiitis meid palju ja üks naine oli ka väga vaimustatud. Sellele naisele meeldis minu näitlemine millest ma olin nii meelitatud:D

396347_2523277326843_1306840979_n.jpg
Ma see laip laual 

 

400370_2523278566874_760479317_n.jpg

397135_2523278206865_1050212716_n.jpg

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s