See mõte minna pildistama jäise ilmaga oli mul juba ammu, aga seda sobivat ajakest nagu ei paistnud. Nõnda see Kristin minu päeva päästis ja sain lõpuks minna jäätunud jõe peale oma pilte tegema.

Hetkel mõelda siis olin ma reaaselt nagu üks rumal nooruke ennem esimest maailmasõda. Mis ma nüüd siis oma ajus mõtlen? Ennem esimest maailma sõda noored inimesed ootasid ja lootsid, et tuleb sõda kuna maalidel oli seda kujutatud nii roosilise ja ilusana. Vot siin blogis saab ka veidi targaks 😀 Mina siis olin samasugune ullike kes arvas, et miinus kahekümnega pilte teha on nagu lumme kusta. Päris ongi, kaks minutit ning tunne on, et külmud kohe surnuks. Nägu hakkab külmast üles paistetama. FUN!

Lisaks tegin ma veel pilte oma Zeniti kaameraga ning siis tavalise Nikon kaameraga. Õnneks Nikoni kaameraga sai isegi mõned ilusad kaadrid, aga Zenitiga veel ei tea, kuna enda autosaaga pärast pole veel linna jõudnud, et pilte ilmutada.

Zeniti kaamera puhul on veel äärmiselt huvitav, et pilte saan ilusti teha (iseasi mis sinna peale jääb) aga tagasi kerimine sellel ei tööta. Nõnda mul ongi parim koht seda teha tööl vetsus, sest seal on ainuke täiesti pime ruum mida ma tean. Kodu vetsus paistab ikka valgus ukse äärtest.

Mis ma siin ikka pläran, näitan pigem oma üllitisi:

DSC_3855DSC_3802DSC_3815-2DSC_3841DSC_3885DSC_3916

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s