Veel augusti lõpus oli ma kõhklev kas ma peaksin ikka sellele kursusele minema või mitte. Siiski ma suutsin ennast nõnda palju koguda, et see ankeet ära täita ja teele saata. Esmalt muidugi sain ma eitava vastuse, sest kursus oli täis. No mis seal siis ikka, lubati jaanuarist alustavale kursusele kirja panna. Päev ennem kursuse algust sain ma kõne kus küsiti üle kas ma oleksin huvitatud alustama hoopis homsest. Hell yeah!

Veel esimene tund tundsin ma suurt hirmu sinna mineku puhul. Ma ei tea ju kui suuri kogemusi teistel on. Ma ise olin siis alles paar kuud peegelkaamerat korralikult uurinud ja katsetanud. Sõbrad ikka laikisid pilte ja vahest omavahel ütlesid, et tõesti kenad. Sõber võib sõbrale ükskõik mis öelda, aga võõras ikka ütleb kohe välja kui asi on pask. Ei kujutaks nüüd siin, et lähen sõbra juurde ja ütled: “Kae õudu kui jubedad pildid. Vala kaamerale bensu ja viska tikk peale. Pliiiiiis, teeksid kõigile head.” Ilmselt üks normaalne sõber üritaks ikkagi aidata inimest, aga ma juba olen see hoolimatu mats keda pole õigesti kasvatatud. Kui sul pole varajases eas tekkinud empaatiat oma emaga siis üldiselt seda ei tekigi sul.

Jättes nüüd mu empaatia võime kõrvale siis võin siinkohal mainida mis ma olen ära õppinud. Alustame ikka minu lemmikuga mis on pimedas pildistamine pika säriajaga. See tekitab need vägevad valgus jooned mida saab siis oma tulega teha või aitab sellega kaasa mõni mööduv auto. Õnneks on talvel seda pimedat aega nõnda palju, et pilte saab teha oksendamiseni. Ainuke asi mida ma nüüd ei jõua ära oodata on üks paks lumi. Ilmselt selle pildistamist ma jäängi ootama, sest ennem hakkavad kevad lilled õitsema.

Lisaks olen täielikult arusaanud M (manuaal) programmi otstarbest. See tõesti teeb pildi reaalsete värvidega, mitte kas liiga heledad või üldise halli tooniga. Kui sul on säriaja ja ava nuppude paigutus peas siis kaamera silmast on koguaeg see kõik jälgitav kui balansis su valgus ja värvid on. Vähemalt minul näitab ta vajadusel kas on vaja midagi korrigeerida. Samas kui kasutan vanu objektiive siis nendega pean ikkagi ise välja nuputama mis see kõigeparem seadistus on. Veel suvel ma kurtsin, et ei saa oma Pentaxi objektiivi kasutada, sest ma ei mõista mis ma sellega tegema pean. Nüüd olen juba sealmaal, et üks näituse pilt on selle samusega tehtud. Siin kehtib lause: Iial ära ütle iial.

Ilmselt ei õnnestu inimesel kusagile jõuda ka ilma harjutamiseta. Ma nüü siin musternäidis pole olnud, aga ikkagist ma üritan korra nädalas selle kaamera koti pista ning kuskil mõned klõpsud teha. Vahest viskan ka mõned pildid facebooki, aga üldjuhul teen ma nendest postituse siin blogis.

Lisaks niisama olemisele saime siis esitada viis pilti millest tuli valida välja kaks mis jõuavad näitusele. Terve grupi peale siis tehakse näitus kus kõik saavad kaks pilti lisada. Minul oli peas ammu need kaks pilti välja valitud ja tekkis raskus midagi veel siina kolmandaks, neljandaks ja viiendaks lisada. Nõnda ma esitasin ainult neli ning ei näinud vaeva viienda otsimisega. Seal siis toimus rahva hääletus mille tulemusena võitis minu piltidest need samad kaks pilti mis ma olin juba oma peas välja valinud.

Esimene pilt mille olin juba selle loomisel välja valinud on see magamistoa klõps. Eks igal pildil ole oma lugu nagu ka sellel. Oli siis sügisene õhtu kus vihma sadas, aga mina olin just saanud M42 ülemineku ja hirmsasti tahtsin objektiive katsetada. Nõnda ma siis panin säriajaks nii kaua kui uuesti klõpsu vajutan. Ise ma vist läksin telekat vaatama ning ükshetk meenus mulle kaamera. Valminud oli see samune pilt ja ma tõesti ei tea kaua ta seda pilti tegi.

 

DSC_1245

Teisel pildid nüüd suurejoonelist lugu pole. See pilt pärineb sellest samast päevast kui ma sain selle enda kaameta millel ma olin juba suvel silma peale visanud. Ma kõndisin kodu poole ning silmanurgast nägin Vana Pärnu jalakäiate sillal seda maagilist päikeseloojangut muinasjutulises olukorras. Pole siin eriline sõnasepp nende luule asjades aga pilt ise on siin:

DSC_0105

Seega kui kellegil pole täna kell 17.00 midagi tarka teha siis olete oodatud Noorusemajja kus toimub näituse pidulik avamine ning ärge kindlasti unustage balli kelite ja ülikondasi 😉

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s