Mis värk on sellega, et kamp täiskasvanuid lepib omavahel kokku, et me ei tee kinke ja siis tulevad kõik kokku rõõmsalt oma kinkidega. Ma ütleks, et minusuguse sinisilmsele on see ikka suht ränk hoop. Ma tõesti loodan igal aastal, et sellest peetakse kinni, aga ei, ikka lahkun ma mingi kingi hunnikuga. Te vaid oodake järgmist aastat, sest mina enam teie lubadusi ei usu.

DSC_2512.jpg

Väisasin seekord siis kolme jõulupidu ning tõesti sain omal kõhu korralikult täis. Kõige hullemaks kujunes see sõpradega kus Kristjan sai alkoholi. Muidu viisakas poiss nagu ma olen siis pole pitsi juba mitu-mitu nädalat haaranud. Lõpuks see esimene kord ei suutnud ma piiri pidada ning lõpetasin üle mitme aasta wc potti kallistades. Ennem seda veel sai Jyski kulul nalja tehtud. See sama pikkade koibadega päkapiku olevus on meil sõpruskonna üks lemmikuid. Tema toote pakendil seisab selline kiri: illane päkapikk poiss või tüdruk. Ilmselt näeb see välja nagu tüdruk, aga eks Jysk annab sellist moodsat tooni, et ei ole mingit diskrimineerimist. Muidugi ka kiitus Liivile nende imemaitsvate müslibatoonikeste eest.

Esimene jõulupüha hakkas siis minu tõsise mõtlemisega, et mul on nüüd aeg enesetapp teha, sest see elu pole enam elamistväärt. Mul oli reaalselt eilsest nii paha, et mu peas tiksus mõte lõigata oma veenid läbi. Ainus asi mis mind takistas oli see, et mul oli nii faking paha olla. Iga väiksem liigutus tahtis pakikese üles tõsta. Elu suutis Pille päästa kui mulle tõi valuvaigistit mis tõesti päästis mu elu 😀 Mõned tunnid ilu und ja ma suutsin koju pessu minna, et siis Pillele köögi toimkonda minna. Ilmselt selles toimkonnas olin mina üks diivani kaunistus.

Teisel jõulupühal sain ma siis madre juures omal kõhu täis süüa. Sinna tuli meil suurem suguvõsa kokku ning sai siis kurssi viia millega keegi on tegelenud. Isegi õnnetus enamvähem mingi perepildi taoline asi meisterdada kuigi enamus perekonnast puudu, aga asi seegi. Kunagi tuleb ehk see päev mil meie suuuuuur kärgpere ennast kokkuvõtab ja ühe ilusa pildi teeb. Seni meie albumite vahel ilutseb üks poolik pilt.

DSC_2477-2.jpg

Kuna ma lugesin Pärnu Postimehest artikklit kus meie emo osakonnajuhataja rääkis, et paljud inimesed satuvad ülesöömis tagajärjel kõhuvaluga sinna siis see lause käis mul koguaeg kuklas. Sellega suutsin ma kuidagi ennast vaos hoida, aga ilmselt ma siiski sõin nendel päevadel veidi rohkem kui oleks pidanud. Muidugi esimesel päeval sain ma ka soolepesu, aga selle korvasin juba õhtul. Pohmakaga on see hull asi, et on metsik söögiisu mis kuidagi ei vaibu ennem, kui rämps on saadud. Omaltpoolt soovin veel tagantjärgi häid jõule ning lisan teile kõige koledama jõululaulu mis isegi Krissule peaks meeldima 😀

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s