Küll siin viimasel kuul on neid postitusi lihtne teha. Lihtsalt mingi jõulu mula ja siis need kokkuvõtvad postitused ja uue aasta lubadused. Isegi mul on vaikselt tekkinud tuju teha mõned lubadused, aga sellest juba järgmine kord.

Statistiliselt olen ma siis teinud kusagil 20 postitust vähem kui eelneval aastal, aga samas lugejaskond on suurenenud. Ma küll ei tea kas minu blogi väga huvitav on, aga jätkuvalt kirjutan seda eesmärgiga, et penskarina lugeda mis ma kunagi korda saatsin ning mida ma kelleski/millestki arvasin. Vahepeal oli küll tunne, et ma olen kordades vähem kirjutan kui eelmine aasta, aga siiski kõigest mõned kümned. Sel aastal olin ma vahepeal oma blogi kinni panemas, aga siiski otsustasin lihtsalt veel selle sammuga oodata ja nüüd olen ma taaskord tagasi ree peale. Ootame siis seda järgmist korda, kui hakkab see sisemine võitlus iseendaga 😀

Jaanuaris algas avapauk kohe kahe filmi arvutusega. Siiski ei keskendunud ma edasi filmide arvutusele, kuna ma lihtsalt tunnen et selle tegemine pole ikka minu rida. Asjalikum postitus hakkas kooruma kui oma korteri müügist rääkisin. Siiani on minu hääber müügis ning kes sooviks minu korterit endale siis siit leiad kuulutuse. Postituse müügi kohta leiad siit. Eks ise peab selle kuulutamisega ikka kõige rohkem vaeva nägema seega pliis ostke keegi ära 😀

Veebruaris sai ka üks muhe päev maal ja looduses veedetud. Üle viie aasta sain ka esimestkorda suusad alla. Eks see suusatamine on alati mulle meeldinud, aga viimastel aastatel pole seda lund selleks olnud. Kunst lumi on ka selline, mitte päris see õige. Koos Kristiinaga me külastasime Jõulumäge ning meil mõlemal oli käpla käimis au. Need kõrged laskumised pole mulle kunagi meeldinud, sest hirm käntsa käia on liiga suur. Postitus ise on loetav siin.

Märts hakkas ju Kristjan tervislikult kõndima. Muidugi on räägitud ainult sellest, et peab ikka see enesedisipliin olema ikka edasi rühkimiseks. Oleks siis kusagil sõnakesti mainitud, et sul tekivad kõndimisest, tavalisest kõndimisest, verised varbad. Käige kanni, poleks ealeski seda asja tegema hakanud. Mingi aeg oligi mul seitse varvast mis olid vigaseks kõnnitud. Kevadega suutsin ma neli paari jalatseid maha kõndida. Minu esimest vingu postitust võib lugeda siit.

Aprillis sattus mulle taaskord üks perekooli teema. Ma ei väsi siiani üllatumast mis haigeid asju seal arutatakse. Seekord tekkis ühel käol küsimus: Kas koledad inimesed armuvad ja seksivad? Nüüd peab küll Ansipi stamp lauset kasutama: Tule taevas appi. Kas neil kägudel on tõesti tõsine autism, et sellist asja hakkavad arutama? Õnneks puudusid seal teemaga kaasa minejad ja enamus inimesed väitsid, et teema algataja on ajukääbik. Vähemalt on ta keegi 😀 Minu postitust saab siis lugeda siit.

Mai kuu oli mul kuidagi eriti aktiivne aeg. Sai siis mai alguses ühele poole enda Amsterdami reisiga kus tipp sündmus oli minu kanepi muhvini üledoos. Mõnus on kõndida linnavahel arvates, et pükse pole jalas. Neid postitusi sai kokku vist neli või viis, kes tahab leiab need juba ise üles. Muidugi ei saa mainimata Sain ka maha oma esimese postituse kus rääkisin milline on minu üks tööpäev ja seda nii detailselt kui suutsin. Seda näeksid sa siit. Jaaaa ei väsi uhkustamast oma mai kuu kõndimistega kus ma suutsin jalgsi läbida 400 kilomeetrit. Ma vist räägin seda ka oma lastelastele ja veel nende lasteni ja veel surivoodil. Ma reaalselt ei suuda ka ise seda uskuda, aga uuel aastal on mul plaan see vähemalt ühe kilomeetriga üle trumbata.

Juunis sai siis aasta selgroo murtud ning aasta sündmus blogijatel oli taaskord soolas. Blogiauhinnad ning ka mina otsustasin sinna ennast kohale vedada. Auhinnalist kohta ma ei saanud, aga osaleda oli ikka tore. Esimest korda me Kristiniga tundsime ennast vanana kuna peale pidu läksime mäkki ja sealt edasi koju magama. Muidugi tuli juunis see suur isu peegelkaamera järgi mis ei jahtunud kuidagi maha. Mõningad soovid on mul elus olnud mis tulevad ja lähevad, aga see peegelkaamera on ikka alles. Nõnda ma sain siis testiks Evelini kaamera, et katsetada kas peale paari kuud mul see huvi ikka on. Kuradi kurat, see jäi alles ning võtsin otsuse omale osta sügisel kaamera. Sellest aga juba hiljem. Nüüd olengi wannabe fotograaf 😀 Minu esimest kaaerma ostu mõtet saab lugeda siit, aga seda kaamerat ma siiski ei ostnud kuna see tehti maha.

Jätkub……

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s