Istusin siin arvuti taga ning mõtlesin, et tahaks ilgelt blogida millestki, aga polnud nagu otseselt midagi öelda. Siiski kuskilt köögikapi alt tuletas mulle meelde, et mul on ju hiirepoiss kellest blogida.

Kui keegi veel aru ei saanud siis ma pole vabatahtlikult seda looma endale võtnud. Püüan selle kõutsiga ennem hakkama saada. Ammu, ammu veel kolm aastat tagasi kui selle korteri omale ostsin siis oli samuti mul probleem hiirega. Mürki pannes kadus ta kuidagi ära, aga nüüd olen ma seda mürki loopinud siina vääääga palju, aga see raibe lihtsalt ei saa mürgitust. Tegelikult olen andnud talle ka teise võimaluse lõksu näol. Kuna mul siiski sellist mõrvarliku instinkti pole siis panin ka puurikese kuhu saab sisse minna. Eks siis hiljem vaatan kuhu metsa ma ta viin. Alguses küll mõtlesin, et viskan rõdult alla, aga siis ta ju üsna suure võimalusega ronib tagasi mu tuppa.

giphy (3).gif

Siinkohal oleks ka paslik rääkida sellest igivanast legendist, et kui sul on kass siis tema lõhn hirmutab hiired ära. No näed, ega ikka ei hirmuta küll. Seega minge metsa oma jutuga. Vanemate juures kassid kartsid kui väike hiireke nende poole jooksis. Hetkel veel ei oska öelda kas minu kõuts teda kardab või püüab kinni. Ei tahaks otseselt sellega riskida, sest kuidas ma ta pärast korterist kätte peaksin saama? Pigem hiir köögikapi all kinni kui mööda elamist laiali.

Muidugi pole mu kass nüüd nii neutraalseks ka jäänud. Minu nõudepeasu all on plaat kus on siis võre ees. Öösel on siis vaja hakata seda võret nokkima kuna ju ta tundis kas lõhna või kuulis mingit liikumist. Ma vihkan kui keegi minu und segab ja uskuge mind see ei ole meeldiv kui ma ennast voodist pean välja ajama. Nõnda ma siis pühaviha täis tõusin voodist välja ja kohe haarasin veepritsi millega kassi eemale peletada. Muidu ikka aitab paar sutsu ning Kasper juba kuskil peidus. Viimaselajal piisab ka pudeli haaramisest kui see juba seitsme tuule poole läinud. Nüüd aga vaatas tühjalt mulle otsa kui teda pritsisin. Lõpuks hakkas juba mul imelik, et kaua ma ikka pritsin kui see ei kavatse kuskile minna. Lehvitasin siis käega, et eemale läheks.

giphy (4).gif

Kuna soov oli siiski mõnusalt und edasi tarbida siis mõtlesin, et võtan selle võre eest ära. Mis seal ikka hullu saab juhtuda. Pealegi hea une nimel olen nõus seda hiirt ka tuppa laskma. Istusin siis rätsep istmes ning olin juba poolenisti selle ära võtnud, kuid see läks samakiirelt tagasi. Ainuke mõte peas oli: Nevermind! See kuradima hiir vaatas mulle otse silma ning ta isegi ei kavatsenud plehkugi panna. Fain by me. Söö seda seda mürki edasi ja kõnge ükskord juba ära.

Kas te arvate, et Kasper jättis siis selle võre rahule? Muidugi ei jätnud. Nüüd olingi dilemma ees kuidas seda kassi sealt eemale hoida. Esmalt mõtlesin, et panen mandariini koored sinna ette, aga noo see oleks liiga nilbe välja näinud. Otsustasin et väike tops äädikaga ajab ka asja ära.

Nüüd ongi see aeg kui ma pean salaplaani kuidas seda hiirekest ära tappa. Ütleme nii, et see eelmängu aeg sai läbi ja nüüd hakkab jaht. Kui kellelgi on mingit hea soovitust siis pliiiiiis anna mulle teada 😉

Advertisements

2 kommentaari “[321] Hiired tungisid tuppa

  1. Ei oska öelda, kas see Sinu puhul aitab, aga 5 aastat tagasi kui meil hiir oli, otsisime vōimalikud augud üles. Toppime augu klaasikilde täis ja sulgesime sissepääsu. Ptui-ptui-ptui, aga enam pole hiiri olnud. 🙂

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s