Jou jou jou. Eelmise postitusega täitus minu blogil siis komsada postitust. juhuuuuuu, see on nüüd hetk mil tõmbame korgid maha ja võtame pitsi. Saluut sõbrad.

Mõnel proffil blogijal on küll hetkel suht naerukas kuna nendel vist on see ühe nädala postituste arv. Ma olen juba selline vana paks ja laisk kes niisama ninnu-nännutab siin. Eks see ikkagi ole mu enda niisama ajaviide mida vahest igavusest täidan. Mõnikord on ka päris pull lugeda mida ma mõnda aega tagasi tegin. Eriti kahtlane ja cringe on neid joomise postitusi lugeda.

giphy (6).gif

Blogil hakkab täituma teine aasta ja ma olen siiralt hämmingus, et ma ikka veel siia viitsin kribada. On olnud ka hetki kui mõelnud see mölapaik sulgeda, aga siis olen lihtsalt hoidunud siia kirjutamast ning tuulutanud pead. Eks ka minusugune hälvar tahab vahest puhkust kõigest. Kuigi ma pole eriline igapäeva kirjutaja.

Blogi pidamisega olen ma aastats 2009 tegelenud, aga siis ma mingi hetk tundsin, et see pole päris see blogi mis mulle endale meeldiks ning nõnda ma sulgesin selle. Nüüd kusagil aasta tagasi ma tegin selle otsuse ja lisasin need vanad postitused ka siia, aga lugeda neist enamustes pole midagi kuna seal domineerisid pildid. Seega ma olen arvestanud sellist normaalse blogi algust kuskil 2015 aastat kui sai see loodud siin.

Ilmselt ei hiilanud ma ka oma blogi nimega, sest oma mõtteid ma siin just avaldanud väga pole. Võimalik, et mõni üksik postitus mis hetkeajendil vormitud ja muud filmi või seriaali arvustused. Üldjoones on ikka peamine teema üks seebikas mille peaosas mannetu näitleja nimega Kristjan. Tundub, et tegu on soodsa produktsiooniga kuna stenaristid pole just kõige loovamad ja eluke Kristjanil kõige põnevam pole. Ohh minu sarkasmi ja enesehävitamist 😀 Tegelikult olengi selline lihtne inimene kes elab üheksa kuud vaikses provintsi linnas ning kolm kuud melu pealinnas. Üldjuhul võib õelda nüüd veidi rõvedalt, et kolm kuud saab Pärnu reipi ja siis üheksa kuud taastub sellest.

giphy (7).gif

Siiani pole ma jõudnud selgusele kus linnas ma ikkagi soovin elada. Kohati tundub Tallinn selline linn kus on koguaeg miskit teha ja kuskil olla. Samas on Pärnu siiski see mõnus väike linnake kus saab jalutusega kõik asjad ära teha. Ei pea mingite pompsudega bussis maid jagama ning liikluses ummikuid esineb ainult suurte ürituste ajal. Tallinnas see vastu ongi iga tööpäeva lõpp üks suur üritus ning linn umbes. Samas võin vabalt elada mõnda aega ühes linnas ja siis jälle teises. Uus algus on alati kuidagi põnev ja avastuste rohke. Pole ju samas välistatud, et koliksin Tartu või hoopis Narva. Kuigi realistliku pilguga ma Narva ei julgeks kolida. Ilmselt jääksin igal nurgal oma eesti keelega hätta. Selle viimase lausega olen ma nüüd kindlasti fašišt ja rassist 😀

Tulles nüüd tagasi selle seebika Kristjani juurde siis need muusikalised palad mida ma üldjuhul lõppu lisan, pole mingid suvalised laulud. Vahest on ka suvalised. Tavaliselt ma siiski kuulan seda laulu kas korra või mitu sel hetkel kui postitust kirjutan. Vahest meeldib lisada just seda viimast laulu mis käimas on, aga mõnikord on selleks laul mida olen siia juba lisanud ning siis see ei kõlba. Kinlasti on Lost Frequencies feat. Janieck Devy – Reality olnud laul mida olen siia korduvalt lisanud. See on nii freaking hea laul lihtsalt.

giphy (8).gif

Olen ka enda blogiga natukene jutuainet tekitanud sõprade seas. Vahest on lihtsalt nii, et kirjutamise hoos ei mäleta mis asju on mõistlik siia kirja panna ning mida võiks ikkagi enda teada hoida. Või midagi mida isegi peaks enda teada jätma, kuna tegu on üllatusega või saladusega. Näiteks suutsin suve algul veidi rikkuda Soome prominentide salajast tulekut. Olid inimesed kes seda teadsin, aga info lekkis. Ma kordagi isegi ei mõelnud, et mina võiksin olla see lekitaja. Ilmselt ka sellepärast, et ma siiani eeldan, et seda blogi keegi ei loe 😀 See aeg kui minu tuttavad hakkasid seda blogi avastama ja see jututeemaks tuli siis pidingi mõtlema välja kas inimeste varjunimed või mingi muu lahenduse. Õnneks juhtusin lugema ühte blogi kus nime asemel oli ainult esimene täht ja selle suutsin ma siis ka kasutusele võtta. Eks ma nii kaua kirjutan täis nime kui inimene hakkab vinguma, et see pole ok. Muidugi joominu postitutes ma enam täispikka nime ei kasuta teiste puhul ammu, sest sellega tuli ka probleeme.

Nõnda see odava produktsiooniga seebikas siin areneb. Siiralt suur tänu kõigile kes te olete viitsinud need pea kaks aastat seda jama lugeda mis mu labane mõtlemine suudab välja mõelda. Eilsel jalutuskäigul Kristiniga sain ma aru, et mingil määral ma jäängi eluks ajaks üheks veidraks ajukääbikusk kes iial ei taha suureks saada. Seega okas pendel ja mina lähen nüüd muna praadima. Kassil vaja ju kõtu täis sööta (nali)

Advertisements

3 kommentaari “[301] Minu blogi 300

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s