Ma ei oska võtta seisukohta kas need pruunid lehel okstel on nüüd hea või halb. Pigem see tekitab karmi reaalsuse sügise tulekust. Kuid siiski peab nentima, et hommikul jahedas tööle kõndida on küllaltki mõnusam, kui suvel soojaga. Jalad ei hakka hauduma ning higi ei voola  üle sinu riiete. Läks veits too much informationiks 😀

Mõeldes üldse mida ma kevadel oma kõndimistega üle elasin siis need haavad hakkavad sõna otseses mõttes lahti minema. Kõige eredam mälestus oli minu seitse verist varvast, aga nüüd on juba kaks verist varvast, kaks verist kanda ja üks verine koht veel, aga ma ei tea selle nimetust. Pole see vahepealne paus midagi nii head ja isegi Nike jalatsid tekitavad ville. Kuigi need jalatsid on niii faking mugavad. Poes proovides panin esimese jala sisse siis ütlesin kohe müüjale, et need on need õiged. Annika ütleks sellepeale: “Need kõnetavad mind.” Mind tõesti need kõnetasid ja sekundit mõtlemata sai need ostetud. Või no lunastatud kinkekaartide eest.

giphy.gif

Täna siis koju lonkides tekkis hull krõpsu isu. Panin siis peas paika, et poest ostan krõpsu, kassi krõbinaid ja suitsu. Nibin nabin nagu rahaliselt tuleb välja sest homme on ju palgapäev ja täna rohkem kulutama ei pea. Kassa järtsis olles oli üks naine oma kolme lapsega minu ees. Nad maksid ära ning järsku hakkas seal ulme kisa ja mõlemad kassapidajaga vaatasime mis toimub. Lõugamine lõppes siis tegelesime oma asjadega edasi, aga minu arve oli oodatust suurem. Eks ma siis sellest suitsust loobun ja tõmban kodus mingist vanast pakist, aga midagi tundus mulle selle juures ikkagi kahtlast. Tšekki vaadates nägin, et krõpse oli topelt, olen suure isuga, aga ka mul on piirid.

Ilmselt ei läinud ma närvi vaid ma märkasin silmanurgast, et müüja lõi tooteid läbi vaadates lasti. Ju siis juhtus vimpka ja läks topelt. Oleme ju kõik inimesed kes vahest eksivad või siis teevad asju kogemata. Väikese aleviku müüja ei hakkaks vast iialgi riskima kohalike tagant varastamisega. Eriti kui tüüp on pea igapäevane klient.

Ükspäev käis korterit hindamas maakler ning kokku oli lepitud, et saame 11.30 kokku ning teeme kähku asja ära. Loomulikult minusugune udu unustab koguaeg asju ära ja eriti keset kiiret tööpäeva hakkavad asjad eriti metsa minema. Nõnda ma siis pakkusin Martensi väljakul tehnilist tugi doonori telgis. Sealt ma siis sõitsin oma ”välguga” koju, et lasta maakler sisse. Olin maja juures veel uhke, et viis ennem poolt kohale jõudsin. Majja minnes ei leidnud ma oma võtmeid kuna need olid ju ometi tööle jäänud. Koheselt istusin autosse ning sõitsin täie pasaga tagasi tööle.

giphy (1).gif

Just siis kui sul on kõige kiirem siis igasugused teetööd leiavad aset ning need venivad Soomlased. Ausalt ma ei tea mis nende piirkiirus seal linnas on, aga ega see vist üle 30 ei ole. Lihtsalt masendav kuidas nad venivad ja venivad. Eriti norm on see, kui auto paneb ristmikul suunatule pööramiseks, aga tegelikult jääb täpselt keset ristmikku seisma. Nagu mida v**tu sa nüüd teed? See vist ongi põhjus miks jalakäija on lihtsam olla, kui autojuht. Ei pea asjatult oma närve raiskama. Oli ka mul eile au passida pooltundi Are juures ummikus, kuna rekka ja kaks sõiduautot olid matsu pannud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s