Ainult mina vist suudan oma puhkust veeta nõnda, et kell kaheksa panen äratuse kuna kell kümme pean olema linnas. Linnas veel selleks, et jalutama minna. Mul tõesti pole õrna aimugi miks me otsustasime nii vara minna, aga seda me tegime.

Hommikul kümme ennem üheksat bussile kõndisin siis veel mõtlesin, et õues ikka räme külm. Lõpuks linna jõudes oli asi juba normaalsem. Keskpäevaks oli asi väljunud kontrolli alt, kuna päike lõõmas ikka korralikult. Nendel tänavatel kus majad olid tihedalt üksteiste küljes kinni ning tuul ei liikunud oli ikka päris karm palavus.

Külastuskohti oli erinevaid kuid kõige enam jäi meelde just vana klassijuhatajaga trehvamine. Mingi hetk ma niisama ütlesin, et oleks pull kõik tited kokku koguda ning talle külla minna. Kuskil surnuaia juures siis nägin üht vanemat naist velotama oma rattaga, aga ma ei julgenud teda hüüda. Lõpuks on mingi vale inimene ja siis ma kaagutan nagu poolearuline mingit suvakat vene nime. Triin siis hakkas teda kutsuma ning üllatusena minule oligi see meie endine klassijuhataja. Tuli siis rõõmsalt kohe meie poole ja hakkas tittedega tutvuma. Lisaks oli see kohustuslik küsimustik meile, et mis teeme ja kus elame. Suur erilist midagi muutunud pole.

Eriti diibiks läks siis kui jutt kuidagi surmale läks seoses selle kõrval oleva surnuaiaga. Klassijuhataja küsis, et mis on kaks vältimatut asja inimese elus. Eks selleks vastuseks siis kujuned sünd ja surm. Soovitas meil siiski mitte selle surma peale mõelda ning oligi aeg tal edasi minna oma surnuaeda. Mitte siis surema vaid ikka külastama.

Lisaks Kristiga külastasime siis ka Railit kes eelmine nädal käis sünnitamas. Olen vist jõudnud oma elus sinna kus kõik minu tuttavad ikka võimsalt sünnitavad ja siis olen mina kes ei saa iseendagagi hakkama 😀 Need vastsündinud lapsed on ikka eriti väiksed ning mina neid kindlasti ei julge sülle võtta. Pärast läheb kael veel pooleks ka.

Hüpates nüüd õhtustesse tegemistesse siis minu kass käib rõdul. Kald katusega majal pole tal raske mööda rõdu piiret minna edasi katusele. Seal ta siis enda aega veedab kuniks tuli üks teine naaber temaga mulle uksetaha. Muidu teda kass ei häiri, aga neil on toas merisiga kellega ta tahab hirmsasti mängida, aga nad kardavad, et ta tapab selle ära 😀 Ma muidugi vabandasin ette ja taha ning lubasin oma kõutsi enam rõdule mitte lasta. Vähe sellest, et ta toob igasuguseid kahtlaseid mardikaid mulle tuppa -.-

Lisan siis väiksed klõpsud mis päeva tegin ja jätkuvalt üritan siin photoshopiga midagi luua, aga pole veel seda õiget nišši leidnud 😀

DSC_0018DSC_0027DSC_0036DSC_0044DSC_0069DSC_0079DSC_0077.jpg

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s