Suve saabudes need nädalavahetused lihtsalt mööduvad sekundiga millele sa üritad järgi joosta, aga siis avastad, et oled juba tööl. Vähemalt mulle tundub, et just nagu oli reede, aga samas ma juba istun tööl.

Eks reedel oli tähtis üritus, kui Mai kooli lõpetamisel sai käidud. Oli see siis väheke šokk minu jaoks, kuna lõpetajaid oli pea 107 vist. Mina kes olen lõpetanud väikse kooli ja meid kokku oli kolmteist siis tundus see tõsiselt suur. Eriti kui direktor hakkas neid kõiki iseloomustama. Noo õnneks on see luuletuste lugemine hakanud vist ära vajuma. Ma ei tea miks, aga see on alati olnud selline kõige pointlessim asi selle juures. Mõistan, kui tegu on omaloominguga, aga kui loetakse ette neid samu luuletusi mida igal teisel juba kümme korda kuuldud siis paneb kukalt kratsima ja küsima: “Miks ometi jälle?”

Õhtul sai siis ka istumisele ühinetud kus siis läks ka väikseks napsutamiseks. Mina, kui endine ”alkohoolik” kellele pole valmistanud raskust juua ära poolene viin ja siis sellele veel midagi otsa, olin seekord täis pussy. Ma vist olin teise kokteili lõpetanud, kui juba tundsin, et siin on ka minu piir. Tegu ei olnud ka kokteilidega kus mahl oli värvika, vaid ikka sellised lahjemad. Siit saab järeldada, et aeg on hakata oma maksa treenima ning rohkem viina jooma. Kodus saan koos Kasperiga harjutada.

Kuna laupäeval oli ilusat moodi ilm ning minu päevatime jäi mai lõpus väheke poolikuks siis oli aeg ka seda veidi parandada. Olen siis kõhule saanud väheke pruunika jume, aga selg on ikka lubjakas. Seekord saabusin randa kuskil poole kahe ajal päeval ning ega pikalt ei saanud olla ning kolmest tuli juba allavanduda nendele vihmastele pilvedele. Siiski suutsin ma oma selja ära põletada ning nüüd on need armid eelmisest korrast tagasi minu mälus. Oleksin ma inimene kes siis valu naudiks, oleks minu elu lill, aga see pesemine on ikka üsna valulik tegevus.

19369137_10209851578231713_426807325_o.jpg

Lisaks ei saa ma aru miks need vanemad sellised närvihaiged rannas on? Koguaeg kuskil keegi karjus, et miks sa pead need asjad liivaseks tegema. Tee oma käed liivast puhtaks muidu sa süüa ei saa. Ausalt miks ei või need lapsed liivas oma elu nautida nii nagu neile meeldib? Rätik on sul nagunii liiva täis, aga miks sa nii närvi kohe lähed? Ma ikka väiksena möllasin koguaeg liivas, aga mu ema ei flippinud sellepärast ära. Sain siis veits sõimu, kui teisi päevitajaid hakkasin häirima 😀

Õhtul sai edasi liigutud linnapeale kus esmaslt sõime kõhud punni Postipoisis ning siis liikusime edasi Vallikasse veidi siidrit libistama. Õhtu möödus kiirelt ning nälg hakkas näpistama. Otsustasime minna baari mille nimi on Bum-Bum. See peaks siis olema koht kus käivad vanemaealised inimesed, aga kuna toit pidi selline hea olema siis otsustasime sinna treffata. Kahjusk oli see koht nii pungil täis, et pidime oma plaanid viima Lehtlasse. Enne veel tekkis meil arutelu wc märkide üle. Uksel oli ”M” ja ”N”, aga ukse kohal oli ”P” ja ”T”. Noo mis on mis tundus kõigile loogiline, aga tulemuseks oli see, et seitsmest kuus pakkudsid, et on poiss ja tüdruk. Üks pakkumine tuli siis, et see on peenis ja tussu. Nüüd olen kindel, et minu blogisse hakkavad tulema ka nende sõnadega seotud otsinud 😀

19358965_10209851578271714_64742656_o.jpg

Lehtlas läks siis kõhukinnitamiseks ning minul oli väike dilemma. Ma ei tahtnud midagi suurt, aga menüü oli nii koomale tõmmatud, et leidsin omale siis ”prae” mis on lastemüüs. Soov oli saada friikartuleid kastmega, aga nii piinlik on lastemenüüst tellida. Korra käis mõttest läbi, et tellin selle oma ”lapsele” ja kui lauda tuuakse siis hakkan jahuma, et laps läks juba ära, aga ma siis söön selle ise ära kui muud muud üle ei jää.

Muidugi pühapäeval sai mindud Steffanisse lõunale ning kuna pitsa soovi polnud siis otsustasin valida hõrgu kanakorvi millel oli märk **UUS**. Lõpuks sain teada, et see siiski mingi vana teema juba, aga see pole oluline. Teenindaja siis viisakalt küsis kas soovite mahedat või vürtsikat. Kuna tema hääl muutus selle vürtsika juures nii tõsiseks siis mul korraks oli nagu väike hirm, et ehk on see liiga vürtikas, aga samas eestis pole ma veel kunagi saanud toitu mis oleks tuld purskama ajanud. Otsustasin siis riskida ja valisin vürtsise. Ilmselgelt kui seda pugima hakkasin siis sellest vürtsist polnud enam haisugi, pigem oli see tavaline paneeritud kana 😀

Õhtuks sain ma siis Evelinilt kutse mina tema poole grillima, kuna neil valmis ka euroalustest rõdu mööbel. Küsisin mis kell ma siis tulla võiks ja vastus tuli, et võin ka kohe appi minna nende aluste värvimisele. Olen siiski peen aleviku härra Saugast ning mina enda käsi ei määri. Andsin teada, et seda värvimist võin vaadata, aga niisama pläkutada kõrval võin küll. Nüüd oli see tähtis hetk mil pidin poodi minema, et miskit lihamoodi asja kaasa osta. Reede õhtul oli söögiks ühes üli head grillvorstid mida Port Artur2 sissekäigu juures müüdi, aga nende hind oli natuke liiga krõbe mu jaoks. Seega võtsin suuna Maxima poole, kuna niigi olin juba pikalt tahtnud sealt nektariine osta. Millegipärast on Maximas puuvilja valik alati kõige värskem. Ma juba olen kord selline friik kes tahab puuvilju veidi toorelt süüa. Vihkan kui nektariin on selline lögane ning tilkuv plätserdis. Banaan peaks olema alati väheke roheline mitte nende pruunide laikudega.

19250257_10209851578191712_1953919241_o

Eelmine nädal peale tööd jooksin vanemate juurde väikseid tehnika probleeme lahendama, aga kõht oli niiiii tühi. Siis varastasin oma emalt ühe banaani, aga seda koorides tuli välja, et seal on suur pruun laik ja siis ema parastas, et noo nüüd ei jää sul muud üle, kui pead selle ära sööma. Õnneks kõht oli nii tühi, et see ei tekitanud sel hetkel probleemi, aga karma ehe näide oli see ikkagi. Ei tasu teiste tagant varastada 😀

Eks see lihavalik tegi minu otsustamise eriti raskeks kuna puuduvad ju sellised kogemused. Üldjuhul on keegi teine selle valiku ära teinud ja mulle on need ka sobinud. Ilmselt pole ma jälginu mis liha ja mis marinaadis need on. Tean ainult, et see tavaline äädikamarinaadis ei ole mu lemmik. Kindlasti sellepärast, et seda on lihtsalt nii palju söödud. Ega mul ei jäänud muud üle kui Eveliniga kontakti luua ning küsida mida võtta. Kuna ei soovinud päris sama osta mis tema siis valisin mingi juhusliku ribi ja positiivsel juhusel oli see just see mida Evelin ise tahtis osta, aga nende Sindi Maximas oli see otsas.

Muidugi mööbli osas tehti nalja, et saan pildi oma blogisse panna ning kuulutada, et vaadake sisukas nädalavahetus mul oli. Tegin aiamööblit ja puha, aga ma siiski nii ego seekord pole ja annan kogu au Gellule. Evelini natukene on häirinud minu pelmeeni postitus kus ma kiitlesin, et ise tegin, aga tegelikult oli tema töö sellest kuskil 95% ja mina lihtsalt olin käsutäitja 😀

 

 

 

 

 

Advertisements

Üks kommentaar “[258] Nädalavahetuse jauramised

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s