Aega voolab nii tempokalt, et olen JÄLLE oma blogi unarusse jätnud. Koguaeg mõtlen, et homme kirjutan ja siis homsest saab ülehomme ja nii edasi ja edasi.

Seekord siis on juttu väheke koristamisest, kuna nõnda igavaks koduperenaiseks ma olengi muutunud, et muust pole kirjutada, kui ”sportimine” ja muud kodused toimetused.

Mis siis ikkagi juhtus? Kuna ma olen oma korterit müümas ja suvi on tulnud siis uus korteri vaataja pm koputab homme uksele ja kodu peab siis kaubandusliku välimusega olema. Eile sai juba mõned liigutused sellel koristamise puhul tehtud ja täna jätkasin. Noo see pika karvaline kass ja diivan absull omavahel klappi ei leia. Pean kas väiksema diivani muretsema või hoopis kassi kiilaks ajama. Arvestades milline mu närvihaige kass on siis diivani vahetus on ilmselt lihtsam 😀

Kuna minu rõdu on jäänud hooletusse siis otsustasin ka sealt tolmu võtta. Mingi hull teema on selle õietolmuga. Absoluutselt igal pool on seda kolast jama täis. Suisa paksu kihina. Minu eelmise nädala akna pesust pole tuhkagi järgi, kuna aknad on mattunud kollase kihi alla. Niisiis rõdul pühkisin harjaga tolmu ja minu kuivanud lilled vajasid teelt nihutamist. Nii kui ma oma kuivanud kuuse eest liigutasin sain ma kreepsud. Ämbliku pesa mis on koorunud ja seal oli tohutult palju ime väikseid ämblikke. Mul puudub hirm ämblikke vastu, kui nad on sellise normaalse suuruse saavutanud, aga see pesakond pani ikka südame puperdama.

giphy (43).gif

Minu esimene mõte oli kuidas ma nad ära tapan. Mul puudub kodus putukamürk ja ainus hea lahendus tundus Vanish millega muidu vaipa puhastatakse. Selle ma siis vannitoast haarasin ja piserdasin oma pesakese peale. Naabritel oli kindlasti ilgelt pull vaadata kuidas närviline mees pritsib rõdul Vanishit meeleheitlikult. Lõpuks viskab veel vett peale ning kindlalt kontrollib, et kõik see pask uhuks veerenni. Üsna kindel, et järgmises kodus ma omale rõdu ei soovi. Ehk oleks ilus terass mõistlik, aga mitte rõdu.

Sisimas olen ma üsna kindel, et selle hirmu tekitas mulle minu eelmise aasta puugi katastroof. Kes siis ei tea siis minu eelmise aasta rattasõidud lõppesid üsna dramaatilise puugi saagiga. Üsna kindlalt sain ma omale puugid siis, kui Viimsi poolsaarel mingis metsatukas ära eksisin ja peatudes oma jala puugi pessa panin. Selle tagajärjena korjasin enda kehalt üle viiekümne puugi. Kusagil viiekümne juures läks juba arvepidamine sassi. Siit ka märk, et ei sobi mina raamatupidajaks 😀 Kraapisin veel kuulõpus endale piisavalt raha kokku, et teha puugi nakkuste uuringud. Õnneks sain tutvuste kaudu ITK-s kiiremalt tulemused kätte. Muidugi avastasin ma ükspäev tööl, et mul on kubemes üks puugike ja siis üritasin EMO-st näpitsaid saada, et elajas eemaldada ning minu dialoog õega oli järgmine:

-Kas ma saaks näpitsaid, et puuk välja tõmmata?

-Ainult siis, kui ma ise seda teen.

– Olen juba üle kahekümne välja tõmmanud ja saan sellega ise hakkama.

-EI! Ainult siis, kui mina ise seda teen.

giphy (44).gif

Fain, ma siis loobusin sellest ja marssisin koju seda tegema. Ei oleks just meeldiv oma kubet paljastada enda kolleegile. Üsna kindel, et uroloogi ma enda haiglas mingil juhul ei külastaks, kuna pärast koridoris näha seda sama arsti kes sinu pärakus sorinud on oleks üsna piinlik.

Advertisements

2 kommentaari “[248] Ämbliku pesa

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s