Viimastel aegadel olen enda telefoni muusikat pigistanud välja nii kuidas võimalik, aga ikka ma tunnen, et ei tule piisavalt uusi laule mida veel viitsiks kuulata. Oli hetk mil kõndides kuulasin SkyPlussi, aga see tüütab ka vaikselt ära sest kaua sa ikka seda ühte ja sama muusikat kuulad.

Appide poes on mulle ammu silma torganud diizeri tasuta kasutamise võimalus mingiks paariks kuuks. Otsustasin siis seda kasutada, aga ausalt ma vist ikkagi elulõpuni spotify inimene. Deezeri interneti tarbimisest ma parem ei hakka rääkimagi. Saabus ka minu blondi hetk 15 päeva pärast rakenduse kasutamisele hakkamist ehk siis see tasuta periood lõppes ära, kuna ma ei pikenda oma krediitkaardi andmetega seda. Sorts, aga ma väga ei taha seda kulutust teha, kooner jääb kooneriks. Muidugi keerati kraanid kinni ning mats vaadaku ise kuidas muusikat saab.

giphy (36).gif

Seega pöördusin ma tagasi oma vana sõbra spotify poole ning rõõm oli näha oma vana playliste millega olen kunagi vaeva näinud. Samas ei olnud ka see päris see mida ma otsisin ning suvalt valisin ma soovitusliku playlisti ”00’s” ning see haaras mind kohe esimese lauluga. Ma vana seniilik enam ei mäleta milline laul see oli, aga iga lauluga mis tuli hakkas kohe mingi mälestus silme ees virverdama

See on ka hetk mil ma taaskord tunnen ennast vanurina kes ei suuda uute lauludega leppida ja kuulab oma lapsepõlve hitte. Kuigi asi päris nõnda hull pole, aga need raadio hitid mingi aeg lihtsalt viskavad kopa ette.

Muidugi ei tasu mul siin saladuses hoida enda Sõnajala hullust. Tööjuures on ka terve nädal on üks hetk kui kuulame Sõnajalgade mingeid populaarsemaid laule. Pikalt ei saa kahjuks seda teha sest kõrvadel hakkab valus. Olin ka ükspäev toru otsas, kui registratuuri naine naeris meie laulu valiku üle. Mis sa teed, kui jeesus, vaesed ja haiged on nii südames. Üritan ka oma looja igavese isa leida.

giphy (37).gif

Eelmine reede suure kiiruga unustasin oma klapid tööle ning esmaspäeval tööle kõndides ketras mul terve aeg Sõnajalgade-Tulge kõik. Muidugi sellistel hetkedel hakkavad just kõige haigemas laulud kummitama nagu Vaido – Kuuvalgus. Sellest hullemat laulu ei anna otsida, isegi vaenlasele ei soovitaks. See on veel hetk kui mõtled hirmuga kas mõni mööduja kuuleb su mõtteid ning ei suuda ära kiruda, kui hukkas see noorus ikka on. Enamvähem veel kvalifitseerun noorte inimeste alla 😀

Vaido on üldse üks huvitav nähtus meie muusikalises maailmas. Vahest olen juhtunud tema videode peale ning ausalt pean respekteerima seda vaeva ja raha mis ta on nende videode alla tagunud. Ma ei saa aru millega see tüüp oma igapäevast leiba teenib, et nõnda palju pappi selle alla taguda. Kunagi kuskil Põhja-Tallinna intervjuust lugesin, et nende ühe esimese hiti video läks kuskil kakstuhat euri maksma ning see oli ka nende viimane kopikas mis sinna alla pandi. Vaadates Vaido videosi siis järeldan, et see paneb samapalju sinna videosse seda pappi.

Nostalgiast läks see postitus ilusti üle lobalaks või nagu minu eesti keele õpetaja armastas öelda: Padjaklubi. Ehk siis viimase rea inimesed kelle jutt ei suuda kuidagi õpetaja jutule alla jääda.

Muide boonusena võin rääkida loo sellest kuidas Kristjan esimest korda varastas. See, et ma olen magusahull ei ole vist küll kellegile üllatus. Ma pole nüüd kindel kas see on päriselt minu esimene vargus või on see lihtsalt esimene mida ma mäletan. Asi toimus siis minu teises elukohas seega pidin ma üle nelja kindlasti olema ja mina olin siis see laps nendest paljudest kes koguaeg kommi tahtis. Ema siis vahest ikka ÜHE kommi mulle andis. Nagu see oleks mingi normaalne kogus. Umbes sama, et sul on räme nälg, aga ma annan sulle ühest kartulist poole, aga oota veidi ma teen selle ühe poole veel kord pooleks. Kuhu sa nüüd jooksed, ma teen veel selle viimase poole omakorda pooleks ja palun sa oma isu nüüd täis. Ma ehk pingutan üle, aga üldjuhul oli väiksena minu tunne selline.

giphy (38).gif

Igatahes andis ema mulle kommi ja mina fikseerisin kohe ära kus see kotike nende komeedi kommidega on. Vahemärkusena ütlen, et komeedi komme ma enam tõesti ei suuda süüa #OverDose. Nii kui ema lahkust silmapiirilt kusagile taha tuppa (meil oli siis väga moodne kööginišš, kõikidel kuulsustel veel polnud nii malli asja), siis Kristjan tegi aga ukse lahti ja võttis oma nö teise poole kartulist kaasa. Hiljem veel, kui kuskil 10-11 olin siis sai ema omakorda üllatusi, kui tema kööki ”kavalalt peidetud” karbist oli kilo Mari komme ära pugitud (Miks just Mari mitte Tiina kommid? Aga nendega oli odavam Kristjani magusa isu rahuldada). Nüüd kuulan edasi Sõnajalgu ja loodan, et Jeesus aitab minu emal mulle andeks anda.

Advertisements

Üks kommentaar “[244] Nostalgia laks

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s