Olen siis tegelenud kuskil märtsist kõndimisega. Kuna elan töökohast piisavalt kaugel siis saan oma treeningu teha ära tööle minnes ja sealt tulles. Täpsemalt siis elan kusagil 7 kilomeetri kauguselt enda haiglast. Tänase seisuga on minu kilometraaž 614 kilomeetrit.

Miks ma alustasin selle kõndimisega ja miks just kõndimisega? Olen laisk inimene ning siinkohal ei ole mingit muret seda tunnistada. Oma 24 aastase elu jooksul olen vähemalt ühes asjas kindel- Kristjan Krimm on laisk kui son of a biatch. Lisaks kõigele olen ma ka rämpstoidu sõltlane, aga see on juba ammu läbi nämmutatud teema millel pikemalt enam ei peatuks. Siin võib siis ühe põhjuse välja tuua: laiskus + rämpstoit = lisakaal. Nii lihtne ongi see reaalsuse tajumine, piisab ainult korra peeglist mööduda ja üks hetk sa näed ennast kui suuremana, kui tahaksid olla. Ma ei olnud veel päris ülekaalulise mõõdus, aga oleks ma jätkanud oma elustiiliga siis sügiseks oleks ka see saavutatud.

Põhjus teada siis jääb veel küsimus, et miks just kõndimine? Jooksmine oleks etem, aga siin tuleb juba mängu minu veider põlve vigastus. Kolm aastat ja viis arsti, aga ravi puudub siiani. On üks mingi ”tavoti” taoline asi põlvele, aga haigekassa seda ei hüvita ning vaesel riigi IT spetsialistil pole raha, et teha 200 eurine süst millest võib-olla on kasu. Siinkohal tervitan ema ja meenutan talle, et minu 25 aastase juubeli puhul sobiks ideaalselt üks 200 eurine süst 😀 (see on nüüd nali). Kui küsite miks ma siis mingis trennis ei käi nagu näiteks bodypump ja ringtreening siis nendes tekib mul iiveldus. EI tea kas asi on vererõhus või minu liigses entusiasmis, aga paki tahan ma mingi hetk maha panna. Jooksmine on põlvele liiga kurnav ning sellele järgneb kahe nädalane põlve valu. Küll on rõõm kogeda ealist iseärasust juba alates 19, eluaastast (see oli siis vanus, kui need valud hakkasid).

Mis on siis selle näkase kõndimise tulemus? Kusjuures kui nüüd päris aus olla siis ma poleks sellist tulemust oodanud. Minu kehakaal on langenud kusagil 10 kilo ja seda rasva põletamist on ikka korralikult näha. Mul on nii kahju, et ma ei suutnud teha ennem ja pärast pilti. Iseasi kas ma oleks selle ka üles riputanud. Kunagised nö algelised sangad olid ükshetk kadunud ja jalalihased on ka vist mul tippvormis :D. Ka riided mis ennem hakkasid juba pigistama lähevad nüüd selga ja osad asjad hakkavad isegi suureks jääma. Ning mul au öelda, et ma pole ennast kordagi selle ajajooksul näljutanud. On kunagi vist olnud aegu, kui arvasin, et näljutamisega saab ennast ideaalkaalu, aga nüüd on minu toiduõgimis harjumus selle üle võtnud. Ainuke mida olen koomale tõmmanud on rämpstoit. Ei söö enam nii hullult krõpsu ja muid jahutooteid mida ma nagunii ei tohiks süüa oma jahuhaiguse pärast.

Võin öelda, et alguses oli ikka väga raske alustada oma hommikut tund aega varem. Olen see kes äratuse võimalikult hilja peale paneb, et napilt napilt valmis saaks. Ka teekond oli märtsis külm ja rõve. Oli hommikuid kus külma viskas veel miinus kaheksani ning mina enda õhukeste pükstega ei jõudnud ennast ära kiruda. Hommikul tööl soojendasin esimesed kümme minutit käsi kuna kindad oli samuti õhukesed. Pigem kandsin sellist autosõidu talvist riietust. Ka üles ärgates oli võitlus iseendaga, et ma ei taha jälle jalgsi tööle minna. Ehk peaks tegema täna auto päeva? Õnneks ei andnud ma alla ja ma olen nüüd täiesti ära harjunud mõttega minna jalgsi tööle. Lisaks sellele olen ma ka vabadel päevadel võtnud eesmärgi kõndida jala nii palju kui võimalik. Ainus vabastus on autoga sõita siis, kui mu tallad on liiga villis või varbad katki. Vahepeal sain ma omale hea laulu pealkirja: “Seitse verist varvast.” Või siis kirjutan raamatu mille kogu sündmuste ahel keerleb ümber seitsme verise varba mis leitud surnuaia äärest 😀

Üsna humoorikas on näha inimeste reaktsioone kui nad kuulevad, et ma käin enda kodust jalgsi tööl. Tüüpilised küsimused on sellised:

  • Kas sul pole autot?
  • Kas sul pole kütuse jaoks raha?
  • Kas sul on säästu kuu?
  • Miks sa nii pikalt jalgsi käid?
  • Miks sa bussiga ei käi?
  • Imelik oled v?

Sellega säästab kütuse arvelt ja see on tervislik. See maandab stressi mida mul viimased nädalad on korralikult kuhjunud. Igati soovitan oma auto vahetada välja just jalgade vastu ja see on tervislik.

Advertisements

Üks kommentaar “[239] Kõndimine ja selle tulemused

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s