Oli siin alles paar päeva tagasi postitus Kristjanilt kes rääkis, kui tore ja vaffa siin Pärnus ikka on. Pole mingit veidrust vaid ebanormaalselt korralikud inimesed. Noo ütleme nii, et murphy seadus on ennast taaskord tõestanud ja minu arvamus Pärnust põrguni trambitud.

Kogu loo algus hakkas hommikust. Minu jalutuskäik tööle tundus üsna meeldiv tulevat ansambli 5miinus seltsis, aga mingi hetk otsustas ilmavana natuke vihmaga mind ”õnnistada”. Noo selge, kapuuts pähe ja sean sammud edasi tööle. Vahepeal nagu tundus, et valgeid tükke on näha, aga mõtlesin et ju need on hallarid. Sammusin edasi ja järsku vaatasin ringi ja ões tuiskas. Nagu cmoon, on hetk kui ma ootan lund ja see on umbes detsember ja jaanuar, aga sealt edasi eelistaks juba päikest ja suve. Muidugi tööle jõudes oli minu kapuuts täiesti läbi vettinud.

giphy (30).gif

Tööl oli veel olukord, kus jamasin raamatupidajate printeriga ning nad seal tähistasid erinevaid sündmusi tordi söömaga. Ka mina sain tüki üli heast küpsisetordist. Igatahes keegi siis mainis, et ma käin jalgsi tööl ja sellest tekkis siis selline hüsteeria. Miks sa jala käid? Mis su eesmärk on? Sul pole autot? Miks sa rattaga ei käi? Kaugel sa elad? Mis kell sa siis ärkad? Kui ma oleks neile kõigile vastanud siis oleks see vestlus vast tööpäeva lõpuni kestnud. Põhiline oli siiski minu vastus, et ma säästan enda raha, et minna reisile ning lisaks on see tervisele kasulikum. Tervislik vast ei olnud see periood, kui oma varbad veriseks nühkisin. Hetkel on mul ainult conversed millega saan normaalselt liigelda.

source (1).gif

Tulled siis lõpuks selle naiivsuse juurde. Koju kõndides märkasin Kuldse Kodu müraseina juures mingit vanamees tuigerdamas. Kuna rahe ja lume ollus peksid mulle sajaga näkku siis ma ei suutnud algul fokuseerida millega härra tegeleb. Mingi hetk sain aru, et tüüp kuseb ja sein on väheke märjaks pritsitud. Nüüd on see hetk kus ma ei tea kas oli õnneks või õnnetuseks, aga kedagi teist selle kergliiklus tee peal polnud. Ma jõudsin selle mehisele juba päris lähedale ja fikseerisin tema joobe astme päris suureks. Tema tuikumine tekitas urineerimisele probleeme ja tundus, et ta ei suuda oma meheau püksi tagasi suruda. Ta hakkas käed ees minu poole tudisema endal tll väljas.

-Noormees kas sa saaksid mind aidata?

Tüüp kõnnib minu poole ja küsib seda ning ta oli valmmis minust kinni haarama. Need näpud paistsid juba kaugelt väheke niisked ja ma tõesti ei taha mängida bingot kas see on nüüd uriin või rahe\lume möga. Õnneks puudub mul joodikute vastu empaatia võime ja ma saatsin ta pikalt ning lisasin sammu. Kas ta tõesti oleks soovinud, et tema vända aitan püksi lükata?

giphy (31).gif

Seega see mees suutis purustada minu õhulossid Pärnu normaalsusest. Loodan, et need veidrused on nüüd selle vanamehega igavesti läbi.

Advertisements

2 kommentaari “[232] Naiivne Kristjan

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s