Eilne päev oli ikka üle võlli ilus. päike paistis ja linnud rändasid tagasi ning minagi tegin ühe ilusalt pika jalutuskäigu. Tõesti oli ilm nõnda soe, et kinnastest otseselt puudust ei tundnud.

Päeval ma siis kõndisingi kuskil 15 kilommetrit ja õhtul sain kokku Evelini ja Lauraga, et kuskil istuma minna. Koha valik oli veel lahtine ja jutuks tuli üks restoran? Pärnus. Kuna ma siin mainekahjustust ei taha tekitada siis nime ma otseselt ei avalikusta. Alguses Evelin surus vastu, et see on ikka veidi kahtlane koht, aga Lauraga surusime ikka ära ja siiski kaks ühe vastu.

giphy (16).gif

Kohale minnes oli rahvast isegi sees ja siis sai Evelinile nina alla hõõruda, et tõesti jube kahtlane koht küll. Eks meiega on alati raske, kuna me ei suuda kiirelt otsustada ja seda isegi minu puhul, kuna burgeri ost pm keelati mul ära. Alguses tellisime omale eelroad ja minul oli selleks jalopeno juustupallid mida ma armastan. Pearoaks tahtsin ma endale üht kanarooga, aga see oli otsas siis valisin kiirelt mereandide asjanduse. Ma polnud kunagi sellist asjandust söönud seega ei saa ma nüüd kindlalt väita, et mul just sellest paha hakkas, aga midagi oli halvasti ja mul hakkas paha.

giphy (17).gif

Peale sööki me tiksusime veel edasi ning minu enesetunne oli stabiilselt ebameeldiv. Ei saanud aru kas asi oli sellest, et kõht täis või oli see pahaks läinud. Koju jõudes oli juba tunne, et lükkan Milvi ja Pilvi (näpud) kurku ja lasen sellel kõigil valla. Kuna siiski see tegevus tundub veits disgusting siis pöörasin ennast tekki kerra ja üritan magada.

Suure ehmatusega ärkasin ma öösel üles arvates et ma ropsin. Siiski tuli välja, et minu kass oli juba korraliku okse ringi ümber minu voodi teinud. Kujutage nüüd ette, et ehmatusega ärkate üles kuna arvad et oksendad läbi une ja kergendusega avastad, et seda teeb siiski sinu kass, aga siis kohe lähed närvi, et su kass oksendab vaiba peale. Ma pole kunagi aru saanud, et miks loomadele meeldib just vaiba peale robistada. Olen minagi väiksena oksendanud, aga ei meenu et vaiba peale.

Nõnda ma seal öösel kell kaks kirusin seda kassi ja puhastasin oma magamistoas seda vaipa. Eks ma olen väheke õnnelik, et ta seda mulle voodisse ei puristanud. Samas mul endal oli ikka veel pask olla ja soov vannituppa Milvit ja Pilvit kasutada oli suurem kui ennem. Õnneks olen veel enamvähem tugev isik ja pidasin vastu.

Hommikul tööle jõudes aga oli ikka tunda, et veits pask olla. Suitsu ma ei julgenud teha, kuna hirm robistada oli suurem, kui suitsuisu. Süüa pole ma ka siiani suutnud, sest koguaeg tuleb selle prae pilt silmi. Muidugi ajab südame pahaks ka mõte võikastmele. Ma eile kuulsin sellest esimest korda ja see tundub nii veider, et keegi sulatab või üles, paneb topsi ja kaste on valmis. Isegi minust saaks nõnda kokk 😀

Advertisements

Üks kommentaar “[227] Toidumürgitus?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s