Kui nüüd mõelda põhjalikult selle pealkirja peale siis oleks soovinud saada sellist vastupidisemat varjanti. Ma isiklikult tunnen, et olen eelmises elus olnud rappija Jack ja ma maksan oma karma võlgasi. Okei, mind pole kusagil veel tükeldatud, aga siiski ei ole maailm mu vastu meeldiv olnud.

Ma usun siiski, et ma pole ainus kes võib öelda, et rahul oled siis, kui vahetad töökohta. See on selline mitme külgne kogemus. Mul on neid erinevaid olnud. Küll saan ma iseseisvalt tööle, ema abiga või lihtsalt peale praktikat. Alati on sellel esimesel tööpäeval selline kummaline tunne, et nüüd saan siis täpsemalt teada kuidas need asjad käivad. Kui tööpäev on edukalt läbi siis sa ju saad aru, et see ongi sinujaoks ning peaksid oma eluga olema rahul.

giphy (14).gif

Olen inimene kelle jaoks on uni väga tähtis. Ausalt ma ei taha teada, kui sa peaksid mind huiama magamise ajal ja eriti veel ennem tööpäeva. Ma olen Kasperiga päris palju maadelnud just unetute ööde pärast. Üldjuhul võrdub üks hammustus ukse taha lendamisega. Lõpuks hakkab ta kraapima, kui ta on maha rahunenud. Õnneks pole seda üsna ammu juba teinud ning minu uned on häiritud ainult mu enda pärast, Tagasi teema juurde tulles siis välja magades tunnen ma ennast üüber mõnusalt. Eriti kui keegi viitsiks mulle lumisel talve päeval ühe piparmündi tee keeta. See on hetk mil ma lihtsalt naudiks olukorda ja loeks mõnda pooleliolevat raamatut.

Minnes ajast veidi tagasi siis meenub mulle üks pühapäeva hommik mis võis leida aset aastal 2007 või 2008. Pille-Riin (minu vanem õde) oli mingil ähmasel põhjusel meil ööseks jäänud. Kogu perekond oli kmmalisel põhjusel kuskil kell üheksa lauataga ja siis õde ütles: “Ma ei ärkaks mitte kunagi nii vara üles, aga see hetk on lihtsalt nii mõnus.” Uskuge mind, et ma nüüd tagantjärgi mõtlen samamoodi. Sel hetkel mul oli nagu täiega suva, cmoon keda kotib mingi family vms ma siiski julmalt cool tiinekas. Päris nii hull see asi polnud, aga jahh, olid toredad ajad.

giphy (13).gif

Kusjuures ka põhikoolis tundusin ma oma eluga rahul olevat. Mis siis, et ma olin alates põhikoolist iga aasta suvetööl, sest ilmselgelt ei käinud ma koolis õppimas vaid niisama aega surnuks löömas. See, et keegi seal klassi ees midagi rääkis oli suht teisejärguline. Oli periood kus ma sain aru, et suitsu isekeeramine on tunduvalt odavam ja siis ma vist eesti keele tunnis keeran omale sigarette. Kindlasti loete nüüd blogi ja kommite, et oleks võinud ju ikka eesti keeles tähele panna. Ilmselgelt blogi lugedes saab aru mis seal tunnis tegid ja mis nii halvasti kirjutad 😀 Ma ei olnud rebel ega midagi sellist vaid ma lihtsalt käisin seal ning mõnulesin oma päevad ära. See on siiski kohustuslik ja ainuke aine kus ma poppi tegin oli kehaline. Tõsiselt mõtetu aine mis mulle kuidagi pinget ei pakkunud. Iga aasta üks ja seesama huiamine.

Ka hetkel tunnen, et olen rahul oma eluga. Täna on Annika sünkar kus kõik tõmbavad kärsad likku. Järgmine nädal saan mitmeks päevaks Tallinna minna ja eks näis mis see elu mulle veel lähipäevil tuua võib.

 

Advertisements

Üks kommentaar “[222] BV 8/30 Hetked mil tunned kõige enam rahul oma eluga

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s