Lisaks siis blogimis väljakutsele tegelen ma eraelus ka muude asjadega. Tore on küll nendel teemadel rääkida, aga tahaks nagu niisama ka ikka möliseda ja mõned ajuvabadused kirja panna.

Eks selle blogimisega juba kord ole nii, et vahepeal tahaks sada postitust päevas kirjutada ning mõni nädal ei taha mõeldagi, et peaks mingisugust teksti välja punnitama. Olen arvamusel, et kui jutt ei jookse siis pole midagi vaja välja pressida. Ebastabiilne inimene kaldus jälle teemast mööda.

Enivei pealkiri on küll nädalavahetus, aga tegelikult räägin juba neljapäevasest tripist Türile. Otseselt midagi eriti funni ei juhtunud, aga need autod mis terve päev linnas ja maanteel ringi ”sõitsid”. Enamjaolt tundus, et olen mingi riikliku püha maha maganud mis  kõlaks nõnda: Sõidame kõik linnas 40-ga ja maanteel 80-ga. Ausalt ajab närvi püsti, kui keegi lihtsalt venib kui tatt. Lisaks tegin Kristile väikest traumat, kui rääkisin talle, et üks bemm on mind juba kaks nädalat jälitanud ja arvatavasti on seal mõrtsukas kes tahab mind ära tappa. Kristi vist korraks jäi seda uskuma ka, aga ma ei hakanud pullima edasi ja ütlesin, et see ikkagi nali. Pärast on veel selline probleem ja siis keegi ei usu mind.

giphy (24).gif

Laupäeval siis tuli õige eestlase vaim välja manada ja taaskord Lätti minna viina järgi. Sellest on juba mitu kuud möödas, kui ma seal viimati käisin, aga seekord ei käinud ma enda pärast vaid ikka Annika. Sünkar tulekul ja odavat alksi vaja. Nimekiri oli kohutavalt suur ja aega läks ikka rohkem kui oleks soovinud. Lisaks sellele oli mingi persetäis erinevaid vahukaid vaja üles otsida, aga samalajal oli mul peavalu ja metsik kusekas. Lõpuks ma taidlesin seal leti juures ja ma ei leidnud ühte veidrat vahukat. Muidugi olid kõik vahukad mingite iks nimedega mida pole kunagi näinud ega kuulnud. Mina siis silmanurgaks kiikan nende normaalsete poole, et miks ometi ei võinud see valik tuntud olla.

Lõpuks oli ikka koduigatsus nii suur, et pakkisime asjad kähku autosse ja läksime kodumaale tagasi. Need 30 minutit välimaal olid ikka väga rängad. Õnneks oli Kristi kaasas, sest muidu oleks tolli vahele võttes mul küll lood veits halvad olnud, kuna autos oli kokku 17 liitritkanget, aga maks ühe inimese kohta on 10 😀 😀 Eesti piirile jõudes otsustasime kohe minna mingisse puhveti majja vetsu. See hetk kui ma selle vetsu ukse lahti tegin tulid maailma kõige rängemad aroomid mulle ninna. Esimene mõte oli küll sealt sama kiirelt tagasi minna, aga häda vajas asjatamist ning võtsin siiski ennast kokku. Lootsime sealt miskit hamba alla ka saada, aga vets tekitas tunde, et kõik toidud tekitavad diarrhea ning otsustasime siiski stati minna.

giphy-23

Ega see statoili söök ka just teab mis hea polnud. Sealne töötajakond vist alles õpib seda tehnikat kasutama ning toit oli nii nagu ta oli. Ütleme lühidalt, et sai võiks ikka korralikult soe olla. Vähemalt saime endale kiirelt miskit makku, kuna hommikust polnud mõlemad söönud ning väike mao täide oli vajalik.

Linna jõudes viisin ma selle alkoholi koguse vanemate juurde, kuna ma ei viitsi siin Hirvepargis neid kolmandale tassida. Vanemate juures siis sain koheselt sõimu osaliseks, miks ma neile ei öelnud, et alkoreisile lähen. Järgmine kord tean, et panen fesarisse kuulutuse üles ning siin teen nimekirja.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s