Ma pole juba mitu aastat midagi luanud, kuna olen mõistnud, et sellel pole ju mingit mõtet. Jätan suitsetamise maha, aga näe ikka see koni ees ja kimun. Ei söö mitte ühtegi burksi, aga aprillis on ikka nägu selle lögaga koos. Seekord siis ma avaldan mis on minu ootused ja lootused mis võiksid järgmine aasta juhtuda.

Ennem seda ma pean veel ühe meenutuse lapsepõlvest ära kurtma. Mõned päevad tagasi ma nägin twitter postitust kus ilmselt USA lapsed arutasid, et nii uskumatu et meie maa on ainult 2016 aastat vana :D. See tõesti ajas väheke muigama, aga sellega seoses mulle meenus mina ise, kui ma olin kuskil nelja kuni kuue aastane. Kuskilt telekast olin siis minagi kuulnud, et on aasta 1996-98 ja mingi bla bla jutt käis. Mina siis jooksin kohe täie pasaga ema juurde ise jumalast äksi täis oma uute teadmistega: “Emme, emme kas sa tead kui vana MAAILM on?” Selle alla siis peaks kuuluma mitte lihtsalt planeet maa vaid ka kogu universum and all the shit. Ema siis ohkas ja ütles: “Ohh kes seda teab, kui vana see kõik on.” Mina muidugi pööritasin silmi nagu mingi beib ja ime et OMG veel ei öelnud: “1998 aastat vana.” Nagu daaaaaa, kuidas sa nüüd seda ei teadnud???? 😀 😀 😀 See oli kindlasti hetk, kui iga ema oleks mõelnud, et mida paganat sa siin jahud 😀

giphy (5).gif

Liigume siis nüüd tõsiste ja tähtsate teemadega edasi. Mis oleks asi mida iga 89 protsenti eestlasest ikka sooviks? Ilmselgelt on selleks plagatõus. See on asi mida ma kindlasti ootan, aga kuna haigekassal niigi need näpud põhjas siis eks näis kas on mingit lootust või mitte. Muidugi on siis veel asi mida ma pean Eesti lotoga natukene nüüd omavahel klaarima. Aru ma ei saa kuhu jäävad minu jackpotid nendes mängudes. Üldiselt veab, kui mõne nurga saan, aga mis elu see on? Lootust on ja soovides seda nagu mainin, aga see võit ei tule ega tule. Vanasti veel lootsin sinu skeeme petta automaadi piletiga, aga nüüd oled needki seotud minu isikukoodiga. Tegelikult kahtlustas sellist vandenõuteooriat minu isa vist. Vahest on ikka üsna pull kuulata kuidas vanema ealiseid huvitavaid vandenõusi välja mõtlevad.

Minu lootus kiir teine oleks kassiga normaliseeritud läbisaamine. Miks küll haiget mulle teeb see armsake väike? Seda ei tea mina, aga olen lootuses, et asi paraneb ja on ka näha, et tema tegevuses paistab muutust uut. Tänasest siis avastasin, et tema on hakanud pirtsutama. Ema kingitud kassikonserv oli ainult kallerdisest puhtaks lakutud ja siis terveks päevaks seisma jäetud. Häbiväärne toidu raiskaja! Õnneks ostsin Selkust tema lemmikut ning kuna see juba soodukaga oli siis haarasin terve nädala varu kaasa.

giphy (6).gif

Puhkus. Ma loodan, et minu suvine puhkus tuleb üli vinge mitte mingi pasakas ilmaga toas passimine. Kuna mul on sellest aastast puhkuse jääke ja järgmisel aastal ootab mind 35 päevaline puhkus siis saan vabaks poolest juulist kuni septembri alguseni. Ma kas tripin koguaeg õues või magan ennast seaks. Fun, fun, fun. Saan enda rattalt tolmu maha pühkida ning ribadeks sõita. Muideks siit veel üks ootus, et ma ikka järgmisel aastal suudaksin mägiratta maastikusõidu seeria vms ära teha. Pidime oma kabinetiga seal osalema ja ootan huviga kaugele ma jõuan. Esimeses sõidus ma vist võtan laste etapi, kuna minust pole märtsis erilist sõitjat veel 😀

Suurim ootus oleks, et saaksin auto sõltuvusest lahti. Tallinnas elades oli väga mõnus see, et ma ei pidanud autost olenema. Hommikul tööle minnes oleks mul autoga tunduvalt kauem läinud, kui jalgsi. Nüüd olles Pärnus tagasi elan ma natukene kaugel haiglast ja siin on erakordselt kehv bussiühendus ning nõnda sõidan ma päevast päeva autoga. Vahest tahaks minna bussiga tööle ja siis peale tööd rahustad vaikselt jalutades oma närve. Võimalus oleks ka rattaga tööle minna, aga ausalt ma pole hommiku inimene. Seega suur hirm jääda sadulas magama ja lõpetada kraavis. Kaks töökaaslast vist käivad aastaläbi rattaga tööl ja üks neist oli mingiaeg lennanud upakile, kuna must jää oli tekkinud.

giphy (7).gif

Ma siiralt loodan, et ma jõuan ka järgmine aasta siia blogida. Viimasel ajal on käinud see kuidagi hooti. Ma ei taha kirjutada siis, kui peaksin punnitama juttu ja vahest voodis on tunne, et võiks nüüd läppari avada ja kirjutada. Viimastel päevadel olen taas saanud selle loomingulisuse peale ja juut jookseb nagu m ei tea mis asi. Mul on juba mitme päeva teemad välja mõelnu ning osad paremad kui teised. Ühe teema ma matsin maha, kuna julgust sellest rääkida jääb väheks (Mallukas). Ei julge mina tema armeega jamada 😀 Siiralt loodan, et blogin seni kuni saan oma kirja avada mille pidin kümne aasta pärast avama, kõigest üheksa veel järgi.

Selleks korraks siis on kõik, aga siia lõppu annaksin selle ühe ainsa lubaduse: Ma luban, et olen järgmisel aastal veel ebastabiilsem ja labasem kui tänavu 😉

Advertisements

2 kommentaari “[204] Ootused ja lootused uueks aastaks

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s