Ma tõesti ei oska kohe kusagilt alustada, kuna see teema on alguse saanud juba seitse aastat tagasi.

Aasta oli siis 2009 kui härra liitus ühe näitetrupiga kus tehti siis tol hetkel väga morbiidset teemat nagu meil kuskil võitlusel öeldi. Näidendiks oli Stephen Kingi lühijutt “Lahkamispalat nr4”. Mina olin muidugi siis nö laip kes ei olnud surnud vaid mao poolt hammustatud ning seetõttu halvatud, aga arvati et olen surnud. Mind tahetakse lahata, kuni viimsel hetkel avastab siis patoloog, et ups olen siiski elus.

Sellest läks mõni aeg mööda kui keegi rääkis meile, et lahkamist saab vaatama minna. Minusugusel veidrikul hakkas kohe tuluke põlema, et ma TAHA ju ka. Pealegi ma olen siiski lõvi ja lõvide põhi lause on: MA TAHAN!

Aeg möödus ja unistus vaibus, olid väiksed lähemale jõudmis etapid Tallinnas, aga see piirdus ka ainult laiba nägemisega jne. Kuigi mulle meeldis rääkida, et käin oma lõunat surnukuuris söömas, sest neile on hea muresid kurta kuna nad ei sega vahele ja alati on sinuga nõus.

Oktoobris oli siis see läbimurre, kui haiglas käisid kõlakad, et lahkamist saab soovi korral vaatama minna. Mõeldud, tehtud. Registreerisime ennast järtsi ja siis hakkas see ootamine. Meid unustati vahepeal ära ja siis olid puhkused, aga lõpuks saabus see imeline hetk, kui esmaspäeval helistati ja öeldi, et nüüd homme läheb asjaks. Elevus voolas mööda veene laiali üle kogu keha ja hirm seisnes vaid selles, et äkki ei jää öösel magama, kuna homme on nii põnev asi ees.

Järgmine päev siiski helistati, et tegu ei olnud loomuliku surmaga ja see laip läks edasi kohtuekspertiisi lahangule ning meie jäime siis pika ninaga. Pole hullu, küll tuleb siis järgmine. Täna oligi see saatuslik päev, kui sain kõne, et meie laip ootab meid. Kuigi see kõlab natukene halvasti.

Alla minnes panime siis riided selga ja maskid näkku. Uksed lükati me ees laiali ja paistis juba lahti lõigatud laip mille organid oli tõstetud juba uurimiseks välja. Sealjuures oli ka aju laual ning patoloog võttis oma skalpelli ning hakkas tükeldama omale vajalikke proovi materjali. Ma olin korraks uksel kõhklev kas ikka minna. Hirm oli siiski kas ropsi panna või minestada või siis mõlemat korraga. Ma sisenesin ja seisin selle laiba kõrval kellel oli rindkere lahti ja organistest tühi. Ma tõesti ei saanud aru kas ma panen ropsi või hakkan minestama. Ma ei osanud kohe mingit seisukohta võtta. Harjudes selle olukorraga läksin ma lauale lähemale, et näha mispatoloog nende organitega teeb.

Nõnda meile seletati ära mis on mis ja millises olukorras need on. Lappamine läbi sai siis pandi need tagasi kõhtu ja õmmeldi kinni. Me jäime Kikziga nagu kaks lammast vaatama, et nagu ongi kõik? Aga kuidas need asjad välja said? Siis meile öeldi, et järgmine lahang hakkab kohe ja soovi korral võime vaadata kuidas see toiming käib. Üldjuhul pidi see natuke võigas olema, et kõigile seda näidata.

Nõnda me panime siis riided uuesti selga ja saime loa arstiabilt uuesti sisenemiseks, et näha kuidas laiba ettevalmistamine patoloogile käib. Esimesena alustati kolba saagimisest, et aju kätte saada. Selleks saeti pea kolp lahti nõnda, et vahepeal ikka verd pritsis. Siis võeti aju välja ja puhastati verest. Edasi mingi ringkere avamiseni siis lõigati roided läbi ja edasi läks organite lahti ühendamiseks ülevalt ja alt. Lõpuks tõmmati organid ühe ropsuga välja ja nõnda ta patoloogile valmis oligi.

Selgus, et mõlemal patsiendil oli südamega probleemid ja surmad olid tõenäoliselt loomulikud. Eks sellepärast ei läinud need edasi kohtuekspertiisi.

15418589_10208300339051703_3096263064324272592_o.jpg
VALMIS MINEMA JA KOLBI LAHTI LÕIKAMISE UURISTAMINE

Ma ütlen ausalt, et minuarust oli see igati vägev ja hariv kogemus. Ma võin öelda, et mina oma sugulasi ega ennast lahata ei lase mingil juhul. Kindlasti soovitan ma inimestel võtta haiglatega ühendust ja uurida kas oleks võimalik seda vaatama minna. Kui ma ennem pidasin ennast nõrganärviliseks siis nüüd olen ma piisavalt karastatud.

Advertisements

7 kommentaari “[197] Lahkamine

  1. Ma tahan ka 😀 paar nädalat tagasi otsisin ühe operatsiooni videot ja lõpuks avastasin, et ma vaatan lahkamise videosid 😀 Ega vist tavainimene vaatama ei saa jah?

    Meeldib

    1. Võimalik, et siin provintsilinnas Pärnus ei lasta võõraid ligi, aga ma usun et Tallinnas ja Tartus võib see võimalus täitsa olla. Tuleb ainult küsida, sest küsija suu pihta ei lööda 😀 😀 Ja see on tõesti kogemus mis teeb tuju heaks 😀 või olen ma kergelt psaiko 😀

      Meeldib

      1. Panen selle oma pikka nimekirja ja uurin asja 😀 Kuigi hetkel mõeldes oleks vist vähe psaiko helistada ja uurida, “Tere, sooviksin teada, et kas oleks võimalik vaadata, kuidas inimesi lahatakse”. Tundub kuidagi, eeee. 😀

        Meeldib

  2. hi, kim! how are you? hope you're well. 🙂 i love the fality-mheme. m. belluci is so beautiful…. and i've never been into d&g that much… but the costume jewelry looks absolutely stunning in this campaign. hope you're enjoying your wknd!jasmine

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s