Möödunud olid need nädalad mil kass sai rebelat elu elada ja ilma vaktsiinita ringi luusis. Siiski surus varjupaik peale, et peaksin selle ära tegema.

Leppisime siis kokku, et olen täna kohal ja seda ma ka tegin. Koju jõudes tegin ukse lahti ja Kasper magas kohe seal samas. Alati olen ma mõelnud, et kuidas see karvik teab millal ma koju tulen, kuna ukse lahti tehes on see kohe koridoris olemas. Seega ma võtsin transpordi korvi ja viskasin ta sinna sisse. Olen unustanud selle põhja eelmisest korrast puhtaks teha ja seal oli veel jälgi sellest korrast, kui ta ussirohtu sai. Olen üsna kindel, et ta aimas mis on tulekul, aga samas seekord on asi hullem.

giphy (9).gif

Jõudes kohale läksin kohe sinna putkasse kus nad tegutsevad ja seal öeldi, et veterinaaril läheb aega. Pole hullu, ma olen valmis ootama. Või pigem raiskama oma tööaega, kuna seda saab teha ainult kella 9-11. Panin korvi põrandale ja passisin niisama, kuni siis kuskilt kapi alt voolas välja mingi kõuts. Muidugi pakkus talle huvi mis seal korvikeses liigutab. Kasper märkas seda võõrast kassi ja tõi kohe esile mingi veidra korina ja hakkas kohe susima. Muidugi teine kass vaatas pohhuilt edasi, aga mina üritasin oma näppe läbi vahede suruda, et teda rahustada. Tal oli üsna pohhui minu sõrmedest ning susises ka minu peale. Nõnda ta seal urises kuniks see teine kass ka ära flippis ja pani oma tou oma käpaga vastu puuri. Siis juba sekkus varjupaiga töötaja ja lohutas enda kassi, et kõikidele ei meeldi teised kassid. Kuradi Kasper ei oska ka avalikes kohtades käituda 😀

Tuli siis veterinaar ja liikusime edasi tema ruumi. Kaasa oli tal veel üks armas koer kes nõudis tähelepanu, aga see sai kohe sugeda, et ennast esile tõstab. Panin siis oma korvikese lauale ja Kasper kohe susises. Arvatavasti meenus talle see mis toimus seal kolm nädalat tagasi, kui tüüp ussirohtu sai. Ma ise seda tookord pealt ei näinud, aga tundus, et rabelemist oli palju, kuna ta oli ise sellega koos ja ka puuri põhi oli koos.

giphy (10).gif

Tõstsin siis ta puurist välja ning veterinaar sättis süstlaid ette. Kass tundis ennast veidi rahulikumalt kuniks tal kraest võeti kinni ja süstla nõel kaela suruti. Kasper aga hakkas koheselt siplema ja veterinaar ei suutnud teda kinni hoida. Panin siis mina omale mingid kindad kätte ja hoidsin oma kassi nii tugevasti kui suutsin. Ilmselgelt ma arvasin, et see kass hakkab mind ikka päris julmalt vihkama. Kaks süsti sai siis tehtud ja mina hakkasin oma kassi puuris tagasi panema, aga siis veterinaar ütles, et kõige hullem on nüüd veel ees. Kiip mis on kõige valusam. Hoidsin siis taaskord teda võimalikult tugevalt kinni ja seekord oli ikka hädakisa juba tunduvalt kõvem.

Lõpp hea, kõik hea. Sain nüüd Kasperile ametliku passi ja enam ei ole mul asenduskodu tiitel vaid nüüd olen ikka omanik. Need viis- kuus nädalat mil see tuutstik on mul siin olnud on väga huvitavad ja elamusrohked olnud. Nüüd on olnud kaks ööd kus ta on minu magamistoas saanud öösiti olla. Seni on veel viisakalt käitunud. Põhjus miks ma teda ennem oma tuppa ei lasnud oli selles, et ta kargas mulle öösel hammastega näkku. Asi võtab ilmet ja kass hakkab rahunema.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s