Üks mõnus üritus nimega Weekend on nüüd teistkorda seljataga ja ütleme nii, et fiiling on mõnus. Kindlasti ootan juba järgmise aasta üritust, aga seniks siis minu mõtteid ja tundeid selles aastase ürituse kohta.

Ma nüüd pole kindel kas mul on mõtet hakata seda neljapäevast jama siia kirjutama väga pikalt, aga on siiski asi mis jäi kripeldama. Olin siis neljapäeval kaine ja seega kõik pisimad asjad riivasid mu silma. Ootasin vetsude juures oma tuttavaid ja mõtlesin, et täidaks oma veepudeli seal kraanides ära. Mis ma siis nägin? Mingid purjus soome kutid kusevad nendesse veevõtu asjadesse. Juba päeval riivas veits minu silmi koristajad kes oma lapikesi seal pesid. Noo for real, sa pesed peldiku puhtaks ja siis pesed lapid kraanides mis on mõeldud joogi veeks. Kui kellelgi peaks tekkima küsimus, et miks ma vett ei ostnud siis teadmiseks, et järtsid oli 40 minutilised.

Minu neljapäeva parim kontserdi elamus oli Example kelle esinemise ajal sai reaalselt lava ees olla täiesti vabalt. Enamus passisid sel ajal Steve Aoki ja seega oli mõnusalt lebotamis ruumi. Ilmselt vahepeal oli mingid nügimised, aga eks see käib kõik asja juurde. Isegi, kui oli natukene vähe rahvast siis möllu ikkagi sai. Kahju, et uuemaid laule ei tulnud. Kahjuks oli veel samal ajal kuskil laval olnud Lost Frequencies mida ma ka tõesti ootasin pikalt, aga eks ootan teda järgmisel aastal uuesti. Ilmselt oli ka nö reivi tänav väga hea mõte, sest kohe festivali sisenemisel tekkis selline mõnus fiiling.

Reedene päev mõjus juba täiesti stressi vabalt. Oli mõnus seltskond, järtsid olid väiksed ja ilm oli veel hea. Vahepeal tuli siit sealt vima, aga see mind väga ei häirinud. Seekord sai veel ostetud müts mis saatuse tahtel osutuks Isaac Ellioti oma. Esialgu mõtlesin, et see ikka eriti lame, aga lõpuks oli päris pull.

13909066_1788190911404071_4071674242607540164_o.jpg

Jõudsime kohale täpselt siis, kui pealaval möllas Otto Knows ja väiksemal Aronchupa. Olime siis kuidagi veidralt kahe lava vahel, et sai mõlemat kuuldud, aga Showteki ajaks läksime ikka pealava juurde. Siis saabus juba väike paus ja Robin Schultzi ajal ma üritasin suure lava baarist omale jooki osta ja mul kulus selleks kõigest 33 minutit. How fun was that?  Õhtuse Garrixi ajal sadas veits vihma, aga kui Tiesto lõpetas siis algas, aga õige sadu. Võib öelda, et see vist lõppes alles siis, kui olin linna jõudnud. Ma isegi ei mäleta millal ma viimati sellise paduka kätte jäin.

13938139_1789088931314269_23932459668272254_o.jpg

Laupäeval ma tundsin milline kapsas ma omadega olen. Vaadates enda ümber ringi  ei saanud ma aru kas ma olen lihtsalt vanaks jäänud või nõrk. Mingil põhjusel arvan, et olen lihtsalt nõrk. Eks see sisemise mootori käivitamine võttis mõned tunnid aega ning lõpuks, kui juba õhtased peaesinejad peale tulid siis olin taaskord energiat täis. Noep oli taaskord laval kelle muusikat väga austan. Tema mõnusad hausi biidid ei tohiks kedagi külmaks jätta. Lõpuks, kui Afrojack lavale jõudis polnud mul midagi muud vaja, kui lihtsalt ennast segaseks hüpata. Muidugi tuli üks kõva sahamakas vihma, aga mul oli sellest üli poogen. Dimitri Vegas & Like Mike oli minule täiesti võõrad, aga kurat nad oskasid seda pidu lõpetada hästi. Kui siis korraks oli liialt palju pause, aga muss oli tasemel. Nii kahju, et Isaacu esinemise maha magasin 😥 😥

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s