Eile töölt koju jõudes asusin siis oma toimetamisi liinapeal ajama ning kui need sai tehtud siis tõmbasin K-le kõne peale. Võiks ju midagi siiski teha kuna meil on ajutiselt veel auto ja ilm on suurepärane. Pole liiga palav ega külm. Läksin siis talle koju järgi. Autos oodates nägin, et K kõnnib kuidagi valele poole. Tuli välja, et ta hakkas mingisse suvakasse autosse istuma. Ju ma siis muutusin nii igavaks, et minu seltskond enam ei sobinud.

Lõpuks mõtles proua ümber ja istus minu autosse. Siis oligi meil dilemma kas minna Rummu või teletorni. Esialgu tundus rummu ilgelt kaugel, aga samas teletorn on selline ammune unistus olnud. Googledades selgus, et teletorn pandi kell 19 kinni ja armatuurilt vaadates oli kell 19.01. Nijahh eks siis Rummu jääb.

Eks me mõlemad teadsime, et see koht on külastajatele keelatud ning mingil määral ka piiratud juurdepääsuga. Kas see on mind kunagi takistanud? Vaevalt küll. Sõit sinna oli üsna häiriv kuna see jõnksutamine viiekümne ja seitsmekümne vahel ajas ikka närvi. Lisaks muidugi veel meie imepärane google maps mis suutis mõned korrad segadusse ajada. Vahepeal mõtlesin, et peaks panema autole sildi: Ettevaatust, kasutan google mapsi. Lisaks sellele tahtis ta meid juhatada otse karjääri. Kahjuks unustasin ujukad koju. Muidugi veel minu siirad vabandused inimestele kes pidi nägema minu tiirutamist Keila ringi peal. See oli lihtsalt kurb vaatepilt, kuid meenutas mingit arvuti mängu mis oli errori saanud ja lihtsalt jäi ümber ringi loopingusse.

Lõpuks siis ignoreerisime väheke mapsi ja sõitsime edasi aia taha mis oli kõrge kui kirik ja leebelt tavotiga üle leotatud. Õnneks me polnud siiski ainukesed õnnetud seal vaid ennem meid oli juba üks noorpaar seal pead murdmas kuidas sisse saada. Vaatasime siis ka meie asjalikult ning tegin veel K-le märkuse, et saaks isegi aia alt läbi ronida, aga sinna see mõte ka jäi. Peaaegu olime juba loobunud, kui teine paarike siis nagu niuhti läks sealt aia alt läbi. Me siis tegime oma suitsukesed lõpuni ja hakaksime veel veidi ringi liikuma, et mingit alternatiivset teed leida. Kõndisime mööda müüri, kuid ei midagi. Otsustasime siis sealt aia alt läbi minna. K enda valge särgiga sai ikka mõned triibud tavotti seljale. Mul vist läks alguses õnnetumalt ja sain korraliku läraka kõhu peale.

Nähes siis seda mäge mis sisendes vastu tuli siis olin üsna kindel, et selle ronimise osa ma küll skipin. Jõudes siis veekogu äärde ootas hõistaes meid seal see sama paarike kes olid meile nö teerajad ning nende rõõmu hõisked tegid ka meid rõõmsamaks. Muidugi olid nemad juba teistega rääkinud ja selgus, et kusagil peaks veel üks sissekäik olema mis on ikka kordades parem, kui aia alt ronimine.

Untitled design (1).png

Vee ääres siis olime mõned minutid, aga noo kaua sa ikka seda vett passid? Ikka mäe otsa peab turnima ja seda me siis asusime tegema. Hakkasime siis sinna turnima kui nägime taaskord meie teerajajast paarikest kes siis olid veits plindris omadega kuna naine hakkas vist kartma. Kuna ma ei oleks viitsinud nende järgi oodata siis otsustasin mingi kõrval tee kasuks. Mulle tundus et sealt sai küll kergelt hüpeldes üles, kui siis lõpus oli vaja veidi kätega tirida ennast.

Untitled design

Alla tulek oli veel omakorda katsumus kuna siis oli suur oht libiseda. Mõttes käis koguaeg Inese laul Tõnis Mäe esituses “Keerlen ja pöörlen”. Ega me ei saanud reaalselt valida sama kohta kus me üles tulime, sest seal puudusid toestavad kohad. Me üritasime seal rägastikus üles leida kohta kus meie sõbrakesed üles läksid. Seal olid küll toestavad astmed, aga oli ikkagi koht kus mõtlesid, et davai nüüd on kõik ja minu vanemad saavad kogu mu päranduse. Õnneks siiski nii ei läinud ja me saime turvaliselt alla tagasi. Muidugi olid seal mingid veidrad lapsed kes lihtsalt riskisid oma eluga ja ronisid väga järskudest kohtadest üles alla.

Untitled design

Muidugi alla tulles oli seal juba rohkem rahavast kes siis pildistasid ja lennutasid oma droone. Proual muidugi tekkis selle ronimisega meeletu pissi häda, aga kuidas sa lähed põõsasse, kui mingi droon sul ülepea võib järsku lennta. Seega loobuti pissi pausist. Aia juurde jõudes tabas meid järgmine üllatus. Mingi auto täis rahvast oli seal kes siis mõtlesid ka karjääri külastada, aga päris mark on sealt alt ronida, kui keegi sulle otse silma pm vaatab. Lõpuks me seal jokutasime küll, aga kaua me seal ikka lolli mängime. Kui nad meie dramaatilise väljumise avatasid siis nad peaaegu kohe jooksid oma autodesse ja läksid minema.

Advertisements

2 kommentaari “[158] Rummu karjäär

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s