Inimesed kellega olen tihti väljas käinud teavad juba minu imelikku kleptomaansus kalduvust. Millegi pärast on mul veider komme purjus peaga asju kaasa võtta. Üldjuhul siis asjad mida ma ei kasuta kodus ega kusagil mujal. Ma isegi ei kujuta ette kas pubi\klubi töötajad on mind näinud seda tegemas ja siis mõelnud, et on ikka tropp küll. Eriti mark oleks kusagil püsikas olla ja siis igakord töötajad vaatavad, et jälle see rott tuleb. Kindlasti ei võta ma neid asju kuna ma ei saaks neid endale lubada.

Enamus juhtudel on minu ohvriks langenud klaasid mida olen vist kümneid kokku kraapinud. Ainukesed klaasid mis on alles on kunagi ühest Pärnu lokaalist kaasa võetud. Neid ma võtsin reaalselt sellepärast, et need olid nii vägevad ja ma tõesti-tõesti tahtsin neid. Oleksin ma teadnud kus neid müüakse siis ma oleks jumala eest ostnud need. Nüüd ma olen Tallinnas ühe hulgilao leidnud kus neid müüakse ja tõsiselt kaalun kunagi neid sealt juurde osta, kui on vajadus.

Veidral kombel tõmbas kunagi mind tuhatoosid, aga ma ei kasutanud neid kodus. Much wierd oleks isegi neid vanematele anda (tol ajal siis elasin veel nende pool). Neid ma suutsin ka kusagil kümne piires kokku kraapida. Milleks mul neid vaja oli? Seda teab ainult purjus Kristjan. Kahju, et tema oma blogi pidamist pole alustanud, ma loeks isegi huviga tema mõtteid.

giphy

Ja siis on veel täiesti lambised rottimised olnud. Viimane oligi nimetas vist, kui olin K ja M-iga väljas ja viisin tekiila shotid lauda ja jummala randoomselt nägin bari leti peal kõrsi. Muidugi ma jooksin koheselt sinna ning haarasin peoga kõrsi. Loomulikult oli ka ohvriks K, kelle kotti ma siis need toppisin. Ise ma lõpuks ei mäletanud seda. Ma julgen oletada, et kuu aega oli möödas, kui nägin neid kõrsi kapis. Muidugi võtsin kohe K ette ja küsisin mis teema nendega on ja siis tema tuletas meelde kuidas ma need rottisin. Taaskord pean tõdema, et mul on endal kodus kõrred olemas ja eelistatavalt need suuremad, kuna see ju siiski popim või vanemate inimeste jaoks võin kasutada väljendit malli värk.

Ka oli alles hiljuti seiklus Locas, kui me pidime trammi peale jooksma ja siis m lahkusime sealt oma friikartulite korvikestega. Mina ikka üritasin seda põues varajata, aga Triin astus lihtsalt tuima näoga sealt sellega koos välja. Milleks pingutada, kui kedagi isegi ei koti kui sa asju võtad. Ka need korvid lendasid järgmisel päeval prügi hulka. Õnnetul kombel oli meil sel hetkel külas S&A kes tegid paraja peapesu selle eest, et korralikud plastik punumised ära viskan. Pakkusin neid korve neile endale, aga sellest leebelt loobuti.

Kõige veidram oli kunagi Braavos, kui mingil veidral põhjusel üks tüüp hakkas minu ässitusel pleedi kaasa võtma. Kuidas sa nüüd pleediga klubist välja saad? Eks ikka tuli see Änksa kotti suruda ning nõnda rõõmalt saigi ta pleedi võrra rikkamaks. Muidugi ega me siis purjus peaga ei saanud aru, et sealt olid koni augud sees 😀

giphy (1)

Loodan, et ma siiski pole ainus inimene keda kimbutab purjus persooni kleptomaania. Eks see ole nagu bi-polaarsusega inimesel ikka: mulle ei meeldi, et seda teen, aga samas mulle ka meeldib see 😀 😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s