Olen juba viimased kuu aega nende olevustega kimpus. Ma ei tea kus kohas nad mul pesitsevad, aga nendel lihtsalt ei paista lõppu tulevat. Iga hommik on kupsi kontroll ja aina enam ja enam ma neid leian.

Kõigepealt siis sain esimese kätte pärast Saaremaalt käiku ning olin enam kui kindel, et sealt ma need värdjad üles korjasin. Asi muutus, aga järjest kummalisemaks, kui ühest sai järsku kolm ja kolmest sai juba kuus. Kontakteerudes teistega, kes samal peol olid siis nemad laiutasid käsi ja ütlesid nagu ühest suust, et neil küll pole puuke olnud. Fain, eks ma siis olen mingi rõve puugi magnet. Nõnda hakkasin siis oma ajurakke vägistama, et aru saada kus kohast ma need saada võisin. Nüüd olen ma psna kindel, et sain need rattaga sõites kusagilt Viimsi poolsaarelt. Seal on mingi kahtlane metsatukk Kelvingi juures kus ma suutsin ära eksida ja tundub, et oma jala toppisin puugi pessa.

Igatahes sai esimesel nädalal kusagil kümme puuki täis ja siis oli kaks nädalat vaikus. Olin juba peaaegu unustanud, et omasin neid loomakesi, aga siis eelmisel pühapäeval ärkasin hommikul üles ja sügasin alaselga, kui tundsin midagi seljal. Tõmbasin siis asjanduse küünte vahele ja ülla-ülla puuk mis puuk. Suurest hirmust hakkasin kohe uuesti endale kontrolli tegema ja reie peal oli veel kaks tükki. How fun is that?

Nõnda mu see nädal on taas möödunud, et igapäev ma leian ja leian neid puuke ja nüüd on viimane kokku lugemine olnud kolmkümmend üks ja lisaks esimene veretest on seljatatud. Muidugi see laboris käik oli ka üsna humoorikas. Kuna lootsin võimalikult kiirelt siis tulemust saada panin spetsiaalselt nimesildi rinda ja uhkelt nina püsti võtsin oma järtsi numbri.

-Tere, sooviks kõik puugi testid teha.

-Kohe, kohe. Kas teil oli üks või kaks puuki?

-Khmm, mul oli neid kuusteist (tol hetkel).

-Issand jumal, nii palju? Tatjana (pm röökis teise tuppa), millal meil puugi teste tehakse?

Tatjana siis vastas, et teisipäeviti. Märkisin oma neli testi paberile ära ja siis istusin sinna kohutavasse tooli kus nõel läheb veeni. Minust ei saaks kunagi süstla nakar, kuna see on ikka too much minujaoks.Tatjana siis küsis üle palju puuke mul oli ja mina muidugi rõõmsalt vastasin, et kuusteist kes olid kõik oma peakesed sisse ajanud. Koheselt võttis ta oma taskust mobiili ja jutt läks vene keeles peale. Tunne oli nagu vene maffia filmis kus oled tooli külge aheldatu ja kohe läheb piinamiseks. Ei, ma ei mõtle kuangi üle :D. Igatahes tegi Tatjana mulle suure teene ja teatas, et juba homme saan vastuse teada. Mainin siis, et käisin kolmapäeval seda tegemas ja oleksin pm pidanud nädal ootama.

Koju minnes leidsin veel mõned puugid. See oli hetk kus endale vandusin, kui hommikul leian veel puuke siis läheb cobra sõjaks. Nõnda ta mul läkski ja peale tööd jooksin Prismasse omale cobrat ostma. Kuna olen ka paras kirbu magnet siis on mul see kahjuri hävitamine käpas. Vähe sellest on mul ka puugi välja tõmbamis kogemus suurem, kui keskmisel eesti arstil. Kuna ma nüüd eile tegin oma cobra tõrjet siis tänase seisuga pole endal ühtegi puuki veel leidnud. Lisaks on mul täna ees suur pesu päev kuna ma pean kogu oma kapis olevad riided ära pesema ja lisaks veel voodipesu ja must pesu. Tuleb üks meeliülendav nädalavahetus.

ticks
Mul oli au omada larva suuruseid puuke

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s