Tundub, et maist on saamas minu blogi langus aeg, kuna ilusate ilmadega ei satu seda aega ja jaksu olema, et midagi kirja panna. Päevad on nii sisutihedad, et mõttes suudad välja genereerida mida kirjutada, aga siis on just see jaks otsas, et avada rüperaal.

Minu puugi saaga on arvatavasti otsa saanud ja lõpp tulemus oli siis ümmargune kümme. Mul on siiski kahtlus, et ei korjanud neid Saaremaalt kuna veidi ebareaalne tundub, et mina üksi saan kümme puuki ja teistel null. Arvatavasti juhtus see siiski Viimsi poolsaarel, kui Kelvingi juures mingis metsas ekslesin ja puugi pessa astusin. See kevad on ikka võrdlemisi tore aeg.

Laupäeval sai K-ga pidulikult avatud suvehooaeg ning selle puhul kõndisime kesklinnast Maarjamäe mälestusmeomriaali juurde. Selline mõnus ja loodetavasti iga aastane rituaal on meil tehtud. Vahepeal meenus meile, et pidime bändi tegema mille nimeks saab: Kaks K-d, kus tegelikult on kolm K-d ja üks A. See on selline meeldivalt väike nimi mille lühend oleks: KKKTOKKJÜA. Samas see jalutuskäik oli korraks üsna ebameeldiv, kuna räme lebra tõusis järsku üles. K küll ähvradas ketti panna, aga suutis ennast siiski tagasihoida kuna tegu on ikkagi avaliku kohaga. Jõudsime edukalt siiski kohale ja klõpsisime isegi paar pildikest.

Pühapäeval suutsime minna Raekoja platsile emadepäeva kontserdile. Lootused ja ootused olid üsna suured, aga kahjuks polnud meil seda kannatust, et väikeste laste lälisemist kuulata ja lõpuks kui Birx lavale tuli siis meie enam ei jõudnud seal olla ja läksime sööma. Söögikoha otsutamine oli ka ikka suur probleem kuna lihtsalt ei tea kohti kus saaks õues olla. Lõpuks avastasime Bohmeemi kus oli reaalselt maailma parim pasta. Mõnusalt vürtsine kreveti pastat soovitan seal kõigil võtta.

Sealt edasi läks meie jalutuskäik Ülemistesse kus jätkus juba tavaline rituaal croppi, hõmmi ja new yorkerisse. Loomulikult ei puudunud ka Rimi laks mis oli seekord eriti raske, kuna ma ei suutnud ära otsustada mida süüa teha. Lõpuks ikka võitis minu hinges väike laps kes soovis kartuliputru. Nom nom nom.

Vahepeal käisin taas rattaga sõitmas ning järjekordne 50 km tiir sai tehtud. Enesetunne pärast sellist saavutust on ikka ülimalt hea. Täna üritan taas suurema tiiru teha ning siis saan siin jälle oma tulemustega kekutada 😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s