Üsna tavaline on, et ennem kusagile minekut suudavad A ja S mingi huvitava väljakutse mulle esitada. Seekord nad siis mõtlesid, et oleks fun kui Kristjan muretseks pohmaka plaastrid. Muidugi nagu mul kobeks ikka on siis ma lükkan enamus asjad viimasele minutile. Ega ma siis seekord ei saanud teisiti.

Minek siis täna Saaremaale sünnipäevale ning kogu sellest ajast on vaja võtta maksimumi. Seega on lihtne, et pohmaka jaoks ju pole aega. Uurisin siis ennem internetist kus kohast neid võimalik soetada on ja minu üllatuseks saab seda ravimit apteegist. Tal on üsna krõbe hind: 4.90 üks tükk. Mis te arvate, et sinna Ülemiste keskusesse minek oli täiesti tavaline poes käik? Guess again!13090554_10206572903866903_42786504_n

Kõik sai alguse Tallinna ühistranspordist, muidu ei ole selle vastu midagi, aga eile ei sujunud see kõige paremini. Lootsin minna trammiga, aga keskturu foori taga nägin kuidas see mööda sahises, aga siis juba nägin, et buss number 15 sõidab ette ja jooksin selle peale. Muidugi olin ma kohe ühe jäätist sööva tädikese taga kes vist ei olenud kõige kaineb. Seni kuni see ennast trepist üle upitas hakkas mingi teine tädike mulle kodika perse pugema ja samalaajal kirus, et ma ennast kiiremini liigutaks. Kindlasti ma lükkaksin selle jäätist sööva tädikese pikali kuna mingi närvihaige tahab kiirelt endale kohta nillida pool tühjas bussis. Miks see maailm mind vihkab? Kas ma tõesti olin eelmises elus rappija Jack, et mingit karma karistust saan?!?!?

Trepist sain üles siis valideerisin korralikult oma pileti ja võtsin esimese ettejuhtuva vaba koha ning ilmselgelt sellele perse trügijale see varjant ei sobinud.

-Ennem venisid bussi ja nüüd võtad veel minu vaba koha ära, häbematu noorus!

giphy (1).gif

Ma olin nii sõnatu, et ostsisin ümberringi omale abi, aga mis sa sellest tühjast bussist ikka passid. Kõrvale vaadates leidsin oma kalli jäätise sööja tädi ja tuli välja, et ta järas hoopis vorsti. Hakkasin teda natukene uurima ja tuli välja, et see oli jummala jommis pomps. Esmamulje on petlik, kuigi tema oli vähemalt omas mullis ja tundus üsna muretut elu elavat.

Lõpuks, kui ma apteeki jõudsin siis oli seal üsna palju rahvast ja ma üritasin madalat profiili hoides oma plaastrid leida ja minna. Otsin ja otsin ja otsin, aga neid ei paista kusagilt. Lõpuks siis astus üks proviisor minu juurde ja kpsis kuidas ma aidata saan.

-Olen üsna veidras olukorras ja ei oska kuidagi küsida, aga kas teil pohmaka plaastreid on?

Proviisor muigas ja kutsus mind kaasa. Fun fact, need asusid kusagil nende sahtlis ning ma oleks neid jäänud otsima sinna. Muidugi eeldas, et ma tahan ühte, aga mina küsisin kolme ja siis ta ütles: “Neid tohib maksimaalselt 24 tundi hoida ja ainult ÜKS plaaster korraga.” Ilmselgelt mutikesed järjekorras pööritasid minu ostu peale silmi ning kindlasti arvasid, et kui pea ei kannata siis ei tasu juua.

Igatahes täna lähevad pohmaka plaastrid käiku ja kui homme piisavalt energiat on siis avaldan nende kohta ka oma arvamust. Kui postitust ei tule siis tähendab, et need ei mõjunud ja ma põen tuuma-pohmelli 😛

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s