Taaskord on käes trollimise ametlik püha. Siinjuures oleks vist kõige sobivam meenutada enda suurimaid saavutusi mis olen elujooksul saavutanud.

Kindlasti võib öelda, et esimesed aprilli naljas olid ka minul täiesti tavalised sea naljas. Vaata, siga lendab! Hhahahahaha APRILL! Või siis suunad näpu suvalisse nurka ning ütled: “Vaata mis seal on!” ning sellele järgneb APRILL.

Minu esimeseks suuremaks saavutuseks võib lugeda seda, kui Merkaga pakkisime koera sitta. Mingil imelisel kombel tuli mul mõte, et miks mitte viia trollimis level tuhande peale. Võtsin siis kodus kingakarbi ja korjasime Merka hoovist veidi koera sitta. See oli selline win-win olukord kus meie saime sitta ja tema vanemad said sitast lahti. Edasi me pakkisime selle karbi väga ilusasti jõulu teemalise pakendi sisse. Ega me ei hakka ju ometigi oma masteri plaani jaoks eraldi paberit ostma. Paki valmides viisime selle Karuselli poe kõrvale ning “unustasime” selle sinna. Kummalisel kombel me ei jäänud vaatama mis võis olla inimese reaktsioon selle avamisel, aga poole tunni pärast tagasi minnes avanes meile vaatepilt kus kõik sitt oli koos karbiga laiali visatud. Ei tasu teiste pakke lahti teha. Usun, et see inimene ei tee seda enam mitte kunagi.

Ka järgmine aasta meil oli sama tegevus, aga ainuke vahe oli selle, et me kogusime rohkem karpe. Ainuke asi mida me unustasime varuda oli sitt. Bosse (Merka koer) toodangust jäi väheks ja nii me siis sittusime ise karpi. Olgu päris nii dramaatilisi pöördeid see asi ei võtnud. Me võtsime labida ja käisime mööda kvartalit ringi ning ladustasime oma karpidesse koera fekaale. Kujutan ette, et kojameestel võis päris kergendatud tunne olla, kui iga kevadine sita koritus nende eest ära tehti. Samas ma ei kujuta ette mida inimesed akendest vaadates mõtlesid. Ka seekord ei jäänud me vaatama mis võiks olla inimeste reaktsioon olla. Minu suureks kurvastuseks ei saa tänapäeval enam sellist nalja teha, kuna siis kutsutakse koheselt välja pommi demineerija.

Minu teine saavutus oli see, kui suutsin Marile süvendada, et ta jooksis peaga vastu seina. Kummalisel kombel kestis see aprilli nali aastaid, kuni ta ise hakkas seda uskuma ja meie ühised tuttavad. Üks hetk ma küsisin niisama huvi pärast kas ta ikka teab, et kogu see asi on nali. Minu üllatuseks olin ma seda niivõrd palju süvendanud, et vaene inimene arvas, et see oligi päriselt. Siinkohal vist peaks mainima, et minu jutt ei vasta alati tõele, kui seda räägin. Samas, kui tuleb välja, et ma räägin tõtt siis kõik on nii üllatunud, muidugi mina kaasaarvatud.

Kuna see fekaali asi juhtus minu varajases nooruses siis meenus mulle kohe ka minu lemmik bänd The Rasmus keda olen terve selle kirjutamise aja kuulanud. Oleks patt mitte nende laulu siia lõppu lisada. Üleüldse on üllatav, et siiani pole ühtegi nende laulu siin.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s