Taaskord oli minu nädalavahetus täis joomist. Mul on reaalselt tunne, et hakkan kalduma alkohoolikuks. Mis siis head ka juhtus. Noo ma arvan, et minu naabrid vihkavad mind, kuna reedel suutsime ikka korraliku pralle maha pidada. Võimalik, et see muusika nagu polnud kõige hullem, pigem see lõputu kesklemine elutoas või olla see mis neile pinda käis. Üllataval kombel meile ei kutsustud mente ega tuldud ukse taha.

Alustan siis sellest, et Triin käis meil külas. See oli siis tema ametlik visiit meie soolaleiva peoks. Pole küll vbist kõige normaalsem, et üheksa kuud hiljem tuleb keegi soolaleivale 😀 Eks algus oli ikka rahulik, läksime meile ja sõime natuke kooki ning kõrvale jõime kohvi. Pläkutasime niisama juttu ja siis järsku olid juba esimesed kokteilid laual ja kerge promill sees. Promilli suurenemisega kaasnes volüümi kerkimine. Eks selle all mõtlen nii inimeste vokaalset poolt ning telekast tulevat mussi. Vahepeal oli ka väike Just Dance mis toob omakorda kaasa trampimise, sest maksismum punktid on vaja kuidagi täis saada. Hiljem liitus meiega veel Marko ja nii me siis oma sammukesed seadsime Mündi poole.

Mündis läks asi sama kiire hooga edasi. Kokteilid kiirelt näpus ja metsik kaanimine jätkus. Kristin käis vahepeal vetsus robistama, aga see väike põige ei häirinud teda edasi joomast. Vahepeal midagi märkimisväärselt tähtsat ei juhtunud ja järgmine hetk mis meenub on Mündi sulgemine. Edasi sai minudud Route ehk siis kurikuulus bermuda. Seal siis sain ühe viinuška poisi võetud ja ega rohkem ei jõudnud, kui ka see kinni pandi. Mis seal siis ikka, kui läksime Locasse kilo friikaid sööma. Muidugi nendega läks niiiiii kaua aega, et pidime need lõpuks kaasa võtma. Asja teeb huvitaks see, et mina ja Triin pidime need kaasa varastama, sest need serveeriti mingites sitastes korvides. Mina ikka üritasin salaja hõlma all neid peita, aga Triin lihtsalt jalutas nendega välja. Järgmisel päeval lendasis need korvid prükarisse, kuna need haisesid sitaste friikate järele ning lisaks olid kastmega üle valatud.

12422271_10206253377078933_1499486442_o
Triin ja mina oleme võidukad oma korvikestega. Paberi peatus.

Meile jõudes ei mäleta ma siiani mida me täpselt tegime, aga masendav oli see, et Triin läks kella kaheksase bussiga tagasi Pärnusse. Pileti välja printimine oli räme nuss. Purjus IT-spetsialist ei ole suurem asi inimene. Kui plats puhtaks sai ja Kristiniga kahekesti jäime siis me hakkasime muusikat veel kuulama. Kell oli kusagil pool kaheksa hommikul, kui me lihtsalt lällasime mööda korterit ja filmisime üksteist. Hommikul neid videosi vaadates oli ikka päris masendav olla.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s