Staarmaakale kohaselt olen ma ikkagi veel taara koguja ja eile suutsime siis lõpuks oma taara ära viia. Kes nüüd pole kursis ja ei viitsi otsida millest ma siin soiun siis kliki SIIA.

Pärast mõningast käe krambikest olime taas jõudunud Keskturu Grossi taarapunkti. Putkas tuli ei põlenud ja haises rooja järgi. Enam-vähem rahulikult pudeleid sisetades suutis masin kokku joosta. Fuck my life! Olime reaalselt dilemma ees, kas siseneda sinna saatanast vaevatud viina poodi või minna Juhkentali pühalikku Rimisse. Olen sitke maakas ja viin alustatud lõpuni.

Marssisin siis püha viha täis poodi ning suutsin oma kohalolekuga tekitada awkward olukorra. Kujutage ette, et te tasute oma asjade eest. Tavaline olukord nagu ikka, müüa sinuga ei suhtle, tagant nügib järgmine otsa nagu mingi kiimas nümfost päkapikk. Viskad küll paar bitchimat pilku, aga sellepeale see lihtsalt rohkem erutub. Pöörad sellelt päkapikult oma pilgu kassapidaja poole ja siis läraki seisan mina sul ees ja üritan kassapidajaga kontakti luua. Sisimas sa tead, et see on mission impossible, aga sa vaikid oma mõtetes.

Sain siis oma mure ära kurdetud, kui asusin sinna kuse ja muu rooja järgi haisvasse putkasse tagasi. Täpselt ukse ees olles hakkas minuga rääkima see sama naine kelle ette ma julmalt trügisin. Ma sain kohe aru, et tegu ei ole kas kesklinna inimesega või on ta ka maakas. Ta oli lahke ja soovitas südamest minna persse! Tegelt ei, ta soovitas minna Juhkentali Rimi vastuvõttu. See oli väga armas temast.

Kergelt kolm-neli minutit ootasmist ja meie jurde saabus vähese stressi tunnusega tige tikker. Midagi ta seal taga närvitses, lisaks pandi siis tuli meil põlema wuhhuuuuu. Veel tuli mingid ebamäärast vene räuskamist tagant, kui kuulsime ukse paukumist. Marssis see vähese stressi nähtusega vene jumalanna meie kabinetti ja kuldse võtmekesega tegi automaadi lahti. Ohh seda rõõmu, kui tädike avastas, et prükikastil pole kotti. Kõik need pudelid mis on ilma etiketita või pole lihtsalt vastuvõetavad enam, voolasid mööda põrandat laiali.

Aega läks, aga asja sai. Saime Kristiniga mõliseda, et korke pole ära võtnud. Esimese asjana vaatan ringi ja mitte kusagil pole sellele vihjatud. Lõpuks, kui preili stress oli lahkunud siis saime oma tagastust jätkata. Muidugi olid meil käes villis, kuna neid pudeleid polnud vähe. Lõpuks suutis Kristin pudeleid veel sisse loopida. Reaalselt masin ütles: ÄRA LOOBI PUDELEID SISSE! Kes oleme siis meie, et vastu vaielda? Aga saime kokku kena kümpa 🙂

Lisaks võiks keegi teha facebooki staarmaakate grupi ja mind ka sinna lisada. (Ma ise liiga arg, et selliseid asju teha 😀 )

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s