Taaskord on käes hetk mil pean oma haigest päevast kirjutama ehk kuidas me Kristiniga ennast prükkariteks tegime. Kuid enne veel on mõned muud asjad vaja ära klaarida.

On näha, et olen jõudnud enda blogis esimese kolmekohalise numbri juurde. Kunagi ammu lubasin selleks teha midagi erilist, aga kahjuks pean valmistama pettumuse. See midagi erilist tuleb alles järgmine nädal. Ei tasuks liiga erutuda, kuna ma pole kindel kas see eriline asi välja tuleb 🙂 Aga siiski on märkimisväärne, et olen jõudnud järjekorras sajanda postituse juurde.

Eile oli üldse kuidagi veider päev. Haiglas pole ma siiani ühtegi tuttavat näinud ja eile nägin järjest kahte inimest. Võimalik, et asi on sellest, et ma reaalselt olen hakanud ka veidi tööd tegema ja liigun ringi. Muidugi tegi see kohe tuju paremaks (mitte, et see enne oleks halb olnud). Lisaks sain veel oma lempar piirkonnas, patoloogias, ringi sebida. Fun.

Jõudes siis meie epic faili juurde, pean mainima, et see on ikka ebanormaalne. Koristasime siis oma korterit, kuna üürimaksmise tähtaeg koputab ja üleüldse oli vaja ennast kokkuvõtta ja asi normaalselt korda teha. Vahepeal on möödunud kusagil neli kuni viis kuud viimasest taara viimisest ning seda on ikka üksjagu kogunenud. Seega Kristin pakkus välja, et viime õhtul peale koristamist taara ära. Pakkisime need siis Rimi paberkottidest ümber suurtesse 100 liitritesse. Kell oli kusagil 21.30, kui hakkasime välja liikuma Keskturu Grossi poole. Liftis oli ikka megalt fun nende kottidega olla. Arvestades, et lift on mõeldud neljale inimesele ja meie olime seal kahekesti pluss siis neli suurt prügikotti. Üsnagi kitsas oli.

Grossi jõudes oli meie üllatuseks taarapunkt kinni. See pidi olema kümmneni lahti, aga lampi oli viisteistminutit varem suletud. Päris sitt on mööda Keldrimäge nende kottidega liikuda ja lõpuks seda kõike ilmaasjata? Muidugi suurest vihast sadasin poodi sisse ning küsisisn mis värk on.

-Taarat enam anda ei saa?

-Ei!

-Aga miks? Viisteist minutit on veel aega.

-Taarat anda ei saa!

-Miks?

-Sest taarapunkt on kinni?

-Miks te sulgete ennem kümmet?

-Sest taarapunkt on kinni!

Reaalselt ma ei saanud enam aru kas see inimene saab minu eesti keelest aru või mitte. Nihhuijaa sa sulged selle putka nii varakult? Meil ei jäänud siis muud üle, kui oma sammud seada tagasi korterisse. Mis aga asja eriti hulluks tegi oli see, et välja minnes on norm, kui omame taarat, aga sisse tagasi minnes jääb mulje, et käisime seda just korjamas. Seega uhked pompsud elavad Keldrimäel. Tekkis taaskord küsimus kas ma olin eelmises elus Rappija Jack, et minuga nii juhtub?

Advertisements

Üks kommentaar “[100] EPIC FAIL

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s