Eile oli üsna veider päev. Tööl olles sain väljakutse, et kahest arvutist ei saa printida. Kohale minnes oli esimese arvutiga korras, aga teises häiris mind fakt, et sinna on sisseloginud neli kasutajat seeda sai kohe rebu. Mingil veidral põhjusel läks sellega ülimalt kaua aega ja juhuslikult olin endale haaranud mingi asja näppude vahele mida siis igavusest mudisin. Vahepeal suutis tuustik helistada ning ilmselt pidin ma jätkama kolme tegevusega. Üritan siis arvutist sotti saada mudides samalajal mingit testrit ja pläkutada Kristiga. Ohh seda multifunksionaalsust küll, need tänapäeva noored on ikka nii hukas. Juhuslikult tuli välja, et arvuti sai rebuga korda ning võidukalt lahkusin õepostist. Saatuse juhusel vms võtsin ma selle testri kaasa. Kristiga pläkutades hakkasin juhuslikult lugema, et what is this shit? Tuli välja, et see on kreemike mis on mõeldud imetavate naiste rinnanibudele mis on siis kuivanud. Thank god, et selle sain kuna Kristin käib öösiti koguaeg mu nibusi imemas. Ma olen talle korduvalt meelde tuletanud, et ma ei väljuta seal vedelikke, aga tema ikka üritab ja üritab. Palun ärge seda nüüd tõsiselt võtke 😀

Hiljem tuli veel üks väljakutse ning monitor ei läinud tööle. Sammusin siis tähtsalt kohale ja lõin õepostis platsi puhtaks. Ilmselgelt polnud siin mingit suurt probleemi. Piisas arvuti sisse lülitamisest, aga enne veel kui hakkasin ära minema siis üks kusagil viiekümnendates õde pöördus minu poole: “Noormees, teil on väga kena soeng.” Ahh mis sa nüüd, viskab siin pärleid seale.

Lisaks siis suutsime Kristiniga eile koos trenni minna. Otseselt oli see siis jõuka laks. Alustasime sellega, et lippar tegi omale Myfitnessi liitumise, juhuuuuu. Millegipärast oli tal jõhker närv sees. Eesmärk oli mõlemal lindi peal väheke joosta. Mõeldud tehtud. Ma siiani ei saa aru mida tema näiteks riietusruumis 15 minutit tegi. Mina üritasin teha kiirelt ning vahetasin riided maksimaalselt viie mintsaga, aga see istus seal 15 minutit. Ma isiklikult arvan, et ta reaalselt niisama istuski seal. Mis aga tõsiselt märkimisväärne on siis ma suutsin eile suisa 9 km joosta. Alguses olin jumala kindel et esimene kolmekümne sekundiga on kops koos, aga vahi imet. Tunne oli lihtsalt suurepärane. Muidugi mõned kohad valutavad, aga suveks peab asjad korda saama.

Lisaks meenud, et pidin ühe rõveduse edastama. Nimelt sai reedel rahulikult võetud ning istusime Chatlini juures. Arutasime siis igast erinevaid  Tallinna seiklusi, kui ma juhuslikult oma nussivaid pompse mainisin. Tundub, et ma pole siiski päris ainus kes igast rõvedusi kohtab. Chatlin oli balta juurest mööda minnes näinud kahte meest nagu vahekorras. Siis ta mõtles, et see pole võimalik, et Baltijaama juures keskpäeval võtab üks mees teiselt suhu. Edasi minnes avanes talle vaade kuidas kateetrit vahetatakse. Ütleme nii, et me vist jäime viiki. Ma siiski eelistan oma numpareid nussimas ennem, kui mingit katreeti vahetust näen.

Muidugi peab märkima, et nägin pm oma enese silmaga avariid. Laupäeval, kui ilusa ilmaga jalutama läksin siis koju tagasi tulles olin tunnistajaks kuidas kiirabi autole leebelt sisse sõideti. Tegu oli siis bussijaama juures oleva Juhkentali ristmikuga, kui kaks autot üritasid Juhkentali peale pöörata. Ilmselgelt oli auto seal reas kus saab Lastekodusse. Mina siis viisakalt foori taga ootasin rohelist tuld, aga siis täpselt minu ees käis ilgem kolin ja nii nad seisma jäid. Kes veel julgeb öelda, et jalutamine on tervislik? Okei okei, ei taha olla siin nagu mingi algklassiõpilane, aga see kogemus oli faking hirmus.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s