Peale Soomes käiku olin üsna kindel, et ei soovi alkoholi näha vähemalt pool aastat, agaaaaa ilmselgelt läks reedel taas peoks. Mitte just suuremaks peoks, aga siiski.

Hiljuti sai mu tuttav teada, et tal on kasvaja ning üsna pea ootab teda ees operatsioon. Seega sain ma kutse nn ajukasvaja peole. Kuidas siis minusugune viisakas inimene sellisest kutsest ära ütleb? Kui ma sinna kõndisin siis terve tee ma oletasin mis selline pidu endast ette võib näha, aga lõpuks pidin leppima, et eks siis näis kui kohale jõuan. Kohale jõudes olin üsna hämmingus, et põhiline õhtu tegevus oli canceri naljad. Polnudki nii hull, kui arvata võis.

Muidugi mina suutsin ennast üsna känni juua ning kusagil poole viie paiku hakkasin Highlanderist oma kodu poole liikuma. Muidugi oli suur soov mäkist läbi minna, aga kurjam oli kinni. Ilmselt pidin ma siis suuna Hessi poole võtma, aga vanalinnas oli jõhker järts. Seega tegin endaga läbirääkimisi ja otsustasin minna Viru Hessi. Kujutate ette, et ma olin ainus klient. Ju oli juba kaugelt näha kuidas ma tuikudes Hessi poole liikusin ja teised kunded panid hirmuga plehku. Sain võidukalt oma Hessi eine kätte ning siis liikusin kiirelt koju, kuna mega külm oli õues.

Koju minnes flippisin ma üldse ära. Panin oma telekast tööle youtube ja seal hakkasin ikka üsna valjult muusikat kuulama. Vähe sellest, et ma pugisin oma burksi muusika saatel siis otsustasin ma veel püsti tõusta ja mõned tantsusammud teha. Selles kõiges pean ma süüdistama Padjaklubi seriaali mis oma hooaja avaosa lõppu oli pannud selle primadonna laulu. Faking laul on mind kogu see aeg pärast seda kumitanud. Igatahes ma kuulasin muusikat peaaegu põhjas ja tantsisin võidukalt oma burksiga. Ma võin ainult ette kujutada, kuidas mu naabrid minusugust joodikukaltsu armastavad. Õnneks ei läinud kaua aega, kui mul hakkas paha ja läksin magama ära.

Hommikul üles tõustes oli mul maailma kõige hullem tuuma pohmell. Võttes alguses ühe tableti siis ei andnud see tulemust ja pidin veel võtma. Tunne on, kui ibuka sõltlane.

Muidugi, kui olin oma elu hullema päeva seljatanud siis ilmselgelt helistas Marko kes kutsus Villemisse istuma. Taaskord ”vaikne” õhtu. Vaikne õhtu my ass. Üldjuhul on teada, et kui istume Villemisse, et teha vaikne õhtu siis mõlemad jõuame hommikul alles koju. Seekord läks see enamvähem, kuna kusagil poole viieks olin ma tõesti koju jõudnud. Kuna eelnevast õhtust oli kõva põhi all siis alkohol ei tahtnud väga pähe hakata. Ehk oligi nii parem ja järgmine päev oli pohmaka vaba.

Muidugi pean oma burksi laulu ka siia lisama:

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s