Pärast lühikest pausi olen nüüd suutnud ennast taas käsile võtta ning teha blogi postitus. Ütleme nii, et vahepeal on nii mõndagi juhtunud ja edasiseks on nii mõnedki huvitavad postitused varuks.

Kogu selle pühade, puhkuse ja aastavahetuse mölluga unustasin jagada oma ”imeliste” jõulude kogemusi. Kuna rahvas tuli kokku üle maa ja mere siis olid meil kõige suurem jõulupidu ever. Vähemalt minu, mitte enam nii lühikese, elu jooksul pole sellist rahva massi kokku kutsutud. Seega, meid mahtus elutuppa pea kakskümmend matsi. Mõtlete küll, et nii arma, pere sai kokku ja kõigil oli tore olla. Päris oli ju tore! Köögitoimkond oli närviline, kuna olid ajahädas ning lapsed karjusid ja jooksid ringi. Vaatad küll, et näevad inglid välja, aga kahjuks on neis kõigis saatan peidus.

Kingituste jagamisel läks asi minu meelest juba liiale. Mäletan hästi, kui olin ise veel väike tatt ning ootasin jõuluvanalt seda ühte kingitust, kui vedas siis oli neid kaks. Üldjuhul siis üks vanemate poolt ja teine grämpsi. Seekord oli minu suu ammuli, kui lapsed lihtsalt said ja said neid kingitusi. Ei jõutud seda ühte lahti teha, kui juba kolm uut oli asemele saadud. Sel hetkel ma tundsin kuidas see ootuse rõõm on ära kadunud. Kahjuks, mina, kellel puuduvad lapsed ei tohi oma sõna sinna sekka öelda.

Muidugi oli kõige meeldivam kogu selle närvari puhul söömine. See lõputu söök mis seal laual oli. Kuigi ma ei söö sealiha ega kartulit siis sain ikkagi oma kõtu täis kas siis salatiga või mõne muu hõrgutisega. Ja verivorst, kuidas ma seda olen igatsenud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s