Hei!

Seega minu nädalavahetus oli taaskord selline nagu ta ei peaks olema. Minu püüdlused loobuda suitsust on enamvähem edukad. Pärast seda, kui avastasin, et selle tõsine algus sai avapaugu üheksa faking aastata tagasi ostsustasin sellest loobuda. Miks? See on ikkagi rõve harjumus ja nii mark on kusagil linna vahel olla suits näpus. Tõmbad mahvi ning vaatad meeleheitlikult ringi, et ega ometigi keegi mu lähedal ei oleks, kui suitsu välja puhun. Seega purjus peaga on ikka see komme, et koni hambus. Kahjuks 😦 Positiivne on siiski see, et olen nii öelda pühapäeva suitsetaja mis on tegelikult juba pool võitu minu jaoks.

Reedel suutsin ennast veidi purjakile juua, kuid minu madre otsustas päälinna tulla seega hoidsin ennast tagasi ja olin juba keskööks kodus. Öö möödus väga rängalt, ärkasin mitu korda üles ja lihtsalt ei suutnud magama kella kuue paiku jääda. Masendav.

Madre kohale jõudes istusime mõned minutid kodus ja siis läksime linna šhoppama. Stockmannis oli ”HULLUD PÄEVAD” mis oli esimene koht kuhu jõudsime. Maja avatakse üldjuhul kell 10, kuid mul on tunne, et toopäev oli see juba varem lahti. Rahvast oli lihtsalt nii palju, et liikumisruumi jäi rohkem kui väheks. Surusime ennast läbi masside ja saime tooted mida me soovisime. Minu suurim võit oli XXL silikoonist muhvini vormid. Veidi oli tunne nagu oleks meeleheitel koduperenaine, kes soodukaga ostab igast cräppi kokku.

Edasi me liikusime mündi poodi kus madre soovis osta sünnipäeva kingiks meenemünti. Valisime välja siis meie jaoks kõige meeldivama mündi mille hind oli kusagil 120 euro ringis (mina isiklikult pole nii palju raatsinu raisata).

Münt käes ja liikusime edasi Kaubamajja kus oli ”OSTURALLI”. Seoses selle kampaaniaga ajas mind nii närvi nende kampaania auto mis linnavahel ringi sõitis. Mitte, et muidu tavaline liiklus oleks kära tekitanud siis sõitis nende kampaania auto ringi mille ruuporist tuli ralli hääli. Igakord, kui see neetud auto mööda sõitis ma tõmbasin võimalikult kõnnitee äärde, kuna reaalselt oli hirm et mingi rullnokk kihutab teedel. Anyhoe ega Kaupsis rahvast vähem polnud, aga need ”soodsad” hinnad tekitasid mulle tunnet, et olen vales kohas. Mina, kui tavaline IT spetsialist ei teeni nii palju, et osta omale kruusi mille hind jääb 10 euro kanti. Anna andeks, aga sina kes sa neid kokku ostad oled lihtsalt idioot.

Kaupsist liikusime edasi Solarise Lidosse kus sõime enda kõhud punni ning siis oli juba hea olla. Kuna madre bussini oli veel aega käisime korraks Stockkmani toidumaailmast läbi. Vot see oli ikka omamoodi elamus. Alguses sisenesime toidumaailma ja rhvast nagu just kui polnud, aga mingi hetk oli lihtsalt tunne et ei saa liikuda. Ma ei tea mis juhtus, aga asi läks täiest käest ära. Ma arvan, et seekord olin ma teises elus Matti Haapoja kes vist tappis mõne Stockmanni töötaja Soomes. Kuna ma ei suutnud selle massi sees olla palusin madret et edasi liiguksime. Siis vaikselt oligi aeg juba seal maal, et meie teed läksid lahku, tema suundus bussijaama ja mina oma kodukesse.

Sellest suutsin õppida nii palju, et ma ei lähe enam Stockmanni hulludele päevadele!

Lisan veel siis laulukese mida ma algselt ei suutnud seedida, aga nüüd vaat et ripley nuppu ära ei vägista:

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s