Sawubona!

Minu üllatuseks sai esmaspäeval pool aastat täis sellest, kui kolisin meie pealinna. Aeg on ikka kuradi kiirelt läinud. Oleks olnud nagu eile, kui käisin ITK-s maailma kõige lühemal töövestlusel. Ära kolimisel vist kõige raskem hetk oli korterist loobumine. Minu isiklik ja kiirelt koduseks saanud korter on nüüd koos üürilisega.

Igatahes, aitab sellest emomisest. Mis ma olen siin linnas selle ajaga kogenud? Noo ütleme nii, et kannibalism on üks neist. See pole päris inimeste kannibalism vaid linnud. Kui ma esimesel tööpäeval kõndisin ITK poole nägin ma ühte tädikest kes rahulikult toitis tuvisid. Viskas leiba, saia ja terasi nagu ikka, aga üks hetk lendas sinna kana rind. Ütleme nii, et selle nägemine võttis sõnatuks. See on reaalselt lindude kannibalism.

Järgmine värvikas seiklus oli Maximas. Paides eladas sain kogemuse, et vene keelt mitte osates pole mõttet abi küsida just Maxima poodides. Seega mõtlesin, et olen suures linnas ja väikeste kohtade seadused siin ei kehti. Kindlasti sain ma suure pettuse osaliseks, aga kahjuks ma ei kujutanud ette, et see nii debiilne on. Soov oli siis Maximast osta pabersalvrätte, kuna hommikul nägin reklaamist, et hind on siga odav. Tartu mnt Maxima on ikka väga väike ja ma olin ennast seal lolliks otsinud nende pabersalvrätikute pärast. Pane või tina, aga need müüjad olid need vist ära peitnud. Otsustasin siis müüdimurdjaks hakata ja küsisin saalitöölise käest abi.

-Vabandust, kus asuvad teil nina nuuskamis salvakad?

-Štooo?

Ja oligi minu müüdimurdmine ebaõnnestunud. Fain. Kuna olen selle leidmise peale juba niivõrd palju aega ja oma närve kulutanud, otsustasin et ei saa pooleli jätta. Võtsin appi viipe keele ning joonistasin õhku ruudu ja imiteerisin nuuskamist. Tädikesel läks silm särama ja juhatas mind riiuli vahele. Ütleme nii, et algus oli palju lubav, wc paber, köögi paber ja siis nätaki. See müüja suunas oma käe ”Allways-i” peale ja ütles rõõmsalt: “пожалуйста”. Noo mida? спасибо, et mulle uut viisi nina nuuskamist soovid. Ma ei kujuta ette mis haige seks fantaasia sellel tädil oli. Taaskord mul tekkis küsimus mida halba ma olen teinud oma eelmises elus. Mulle tundub, et pean oma nime ametlikult Rappija Jackiks muutma ja oma kuritegude eest aja ära kandma.

Järgmine seiklus tuli mulle ausalt öeldes üllatusena. Rimi on alati tundunud mulle pood kus kelle barjääri ei ole. Võta näpust, kui Kristiniga tahtsime ühte süütut pitsat osta siis tekkis ilmselt mingi mööda rääkimine. Naine kes meid rõõmsalt leti taga teenindas tundus puhas eestlane, ütleme nii et ma ei oska vahest vahet teha eestalsel ja venelasel. Me kõik elame üksteiste kõrval ja sa harjud nendega ning nad on vaikselt sul juba omad. Enivei küsisin siis omale ma arvan, et see oli kebabi pitsat kui sain järgmise vastuse: “Njoo vjaadake sjeal on sjalihja, paprjika ja mis see sõnja njüüd oligi. Veroonika tjule siia.” Kutsus oma kollegi siina ja siis nad midagi arutasid, aga mind ei huvitanud mis seal sees on. Ma olin oma otsuse juba teinud ja ma tahtsin oma faking pitsat.

Ühesõnaga siin on elu kirju, kui juudi jõulupuu. Inimesi kohtab siin igasuguseid.

Lõpetuseks lisan veel ühe laulu mis on seekord uuema poolne ja mainiks, et olen purjus peaga teinud seda häirivat liigutust mida see kõrend teeb:

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s