Sain taaskord Norra külastuse teha ja seekord emaga kahekesti. Alustasime siis Lennart Mere nimelisest Tallinna lennujaamast suunaga Koppenhaagen. Rohke aja tõttu mõtlesime einestada lennujaama kohvikus mis asus enne seda, kui tollist läbi lähed. Peaks mainima, et poole kapsa, kahe viilu kurgi, paber õhukese paprika viilu  ja kuue kreveti eest maksta kuus eurtsi on ikka päris palju. Mingi salat mida mu ema sõi oli vist halvaks läinud, kuna temal hakkas kõhus keerama. Ei soovita sinna kohvikusse minna.  Nii nagu tavaliselt möödus minul tolli kontroll ilma probleemiteta, aga mu emal olid jälle probleemid saabaste ja juukseklambritega. Tollist läbi saades ootas meid ees uhke tax-free pood, kus mina pidin kõik asjad üle näppima. Samas oli meile õe poolt edastatud mõned soovid tubakale ja alkoholile. Kaup oli kätte saadud siis läksime oma värava juurde lennukit ootama. 11.30 lasti lennuki peale ja siis 11.55 tõusime juba taeva. Sõit kestis tund ja kakskümmend minutit. Sõit ise möödus hästi. Menüü hinnad olid nunnud. Tee, kohvi ja kakao hind oli 2.50€, mahl mille suurus oli 15cl maksis kas 2€ või 3€, aga see on ikkagist ÜKS lonks. Lennuk maandus ja hakkas maha minek. Me emaga mõtlesime, et kiiret pole ja ootame kunas kõik on maha läinud. Pakkisime siis vaikselt oma asju kokku ja arutasime kuhu väravasse me edasi peame minema ja kus väravas me hetkel üldse oleme. Saime siis natuke aega seal olla kui stjuardess tuli meie juurde ja ütles suht kurjal toonil:”Teie järgi oodatakse või te ei tahagi siit ära minna?” olime mõlemad suhteliselt kohkunud ja ei jõudnud reageerida kui tuli juba uus küsimus: “Kas te kavatsete siia nüüd jääda?” See on ikka väga viisakas teenindus. Järgmine kord, kui keegi Postipoisis on oma söömise lõpetanud ja arve ära maksnud küsin sama. 

Koppenhaageni lennujaama jõudsime nii vara, et meie lennu värav polnud veel teada. Ootasime siis kusagil 15 minutit tabloo ees ja siis saime asukoha teada. Minnes oma värava juurde saime minna läbi kauba koridori, kus oli väga huvitavaid poode. Minu üllatuseks oli seal isegi Victoria Secreti pesupood. Muidugi meil emaga tuli vahepeal nälg peale, aga kõik toidud olid seal meie jaoks liiga kallid (tegelikult mitte liiga kallid vaid mõttetult kallid ja selliste asjade peale ei taha nii palju raha kulutada). Mingi närune võiku maksis 6€. Pakk TUC küpsiseid maksis 3€. Ostsime siis ühed mingid mõttetud küpsised ja hakkasime oma värava juurde jalutama. Mu ema avastas mingi kuningliku portselani poe, kus ta tahtis hirmsasti läbi minna, kuid hinnad määrasid tema kiire ära tuleku. Mingi kohvitass oli maksnud kolmsada eurot. Ootasime oma värava juures mingi tund ja pool, kui sisse saime. Koppenhaageni lennujaam peaks ajaga kaasas käima ja mõned pistikud üles panema kus nuti inimesed saaksid nuti asju laadida. Lennuk oli üsna väike undav. Kuna meie koht oli võetud siis läksin stjuardessi käest küsima kas me võime siis kusagile mujale istuda, aga tema arvas et me oleme hoopis vale lennu peal. Lõpuks näitasin piletit ja siis ta rahunes maha ja lubas meil ükskõik kuhu istuda. Lennuk hakkas 15 minutit hiljem õhku tõusma, kuna oli mootori rike. Terve see lend mis kestis 55 minutit undas mingisugune andur.Kuna ma istusin akna all ja jäin tukkuma siis ülesse ärgates olid mu juuksed lennuki seina vahel kinni ja see meenutas mulle filmi nimega ”Lõpp punkt”.

Stavangeris saime oma kohvrid kätte ja juba ootas meid Pille-Riin 🙂

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s