Kas kõrvahark ikka poeb inimese kõrva?

Jätke igavesti meelde – ei poe! Täiesti alusetu laim selle käitumiselt ja välimuselt erilise putuka kohta, nagu püüaks kõrvahark elu eest magamise ajal inimese kõrva pugeda, on vanarahva ebausk.

Sealt närivat ta end ajju ja inimene sureb. Lapsepõlves hoiatas maavanaema

murul pikutamast – kähku püsti, kõrvahark tuleb krõhvaki-krõhvaki!

Kõrvahargil on teenimatult halb kuulsus kahjuks tänaseni. Ometi elab kõrvahark erakuelu, tal pole inimesest sooja ega külma. Putukas tegutseb ja toitub öösel, päeval on ta varjus. Ta sööb nii taimset kui ka loomset toitu, armastades väga õielehti. Putukas pureb sakiliseks eelkõige kroonlehtede servad, kuid talle maitsevad ka õienupud, noored lehed ja õrnad võrsed. Aiapidajad räägivad, et kõrvahark kahjustab peamiselt daaliaid ja elulõngu, aga mõnikord

«komposteerib» suure näljaga ka sõstralehti. Harilik kõrvahark on nahk­tiivaliste putukarühma ainus esindaja Eestis (enamik nahktiivalisi elab troopikas). Kõrvahargi lame ja pikk ning väga paindlik tagakeha lõpeb kitiniseerunud tangjate urujätketega, mida putukas kasutab enesekaitseks või saagi haaramiseks. Ärritunud kõrvahark korraldab sõjatantsu, mis on omaette vaatamist väärt.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s