Minu nimi on Milvi ja olen63 aastane. Ma elan väikses külas kus mu naabriks on minust kaks aastat noorem Maria kellega ma pole lapsest saati läbi saanud. Me oleme siiski eluaeg elanud kõrvuti majades ja tema kui minust noorem on alati mulle käru keeranud, aga mina pole allaandja inimene ja teen talle kaks korda hullemini tagasi. Kõige jubedam on asja juures see, et tema teeb omakorda kaks korda hullemini tagasi ja nii meie käru keeramised on läinud järjest hullemaks. Ma saan siiski enda üle uhke olla kuna mina olen meie kärutamise võitnud.

Päris algusest nüüd polegi mõtet rääkida, kuid alustaks siis meie viimastest kärutamisest. Helises minu uksekell, kui avama läksin oli postiljon ukse taga ja nõudis allkirja, et mulle pakk anda. Kritseldasin oma vana ja väriseva käekesega midagi ära ja võtsin paki ning liikusin tuppa. Pakki avades oli seal väike tops, taoline nagu kakaproovide jaoks antakse ja sellel oli kiri sees. Avasin topsi ja võtsin kirja välja ning seal oli kirjas:

Kallis Milvi

Avades selle purgis kinkisin ma sulle uue lemmik looma. Võid arvata mis see on, kuid ilmselt sinu ajurakud ei võimalda mõelda ning annan vihjeks, et see on KIRP!

Oli arusaada, et selle taga on Maria vana närukel. Ma sain ikka tema peale nii vihaseks kui seda andis teha. Ma läksin kiirelt tema hoovi ja panin selle sama purgi talle tagasi väikeste koduloomadega mille võtsin endilt. Nendeks sai kubemetäid mille kunagi sain Maria endi käest kui ta mu saunas käis ja need loomakesed maha jätis.

Möödus paar päeva, kui oli ilus päiksepaisteline hommik. Ma lükkasin kardinad akende eest ja tegin akna pärani lahti, kui siis kargas kohe Maria püsti käes ämber. Ta võttis hoogu ja viskas ämbris olnud vedelikku mulle näkku ja karjus: “Sähh sulle virtsa vana lehtsama!”

Ahh, et tema tuleb mulle kust näkku viskama? Nii see asi nüüd küll ei jää! Ma polnud võib-olla nii originaalne kui Maria, aga mina läksin talle tunni aja pärast ukse taha ning pressisin talle sitakangi otse näkku ja toppisin oma näppudega seda talle veel suhu ka. Maria näost oli näha et ta oli ikka väga närvis. See kord ma ei hakkanud ootama mis ta kavatseb järgmiseks teha ning ma läksin tanklase ja ostsin kaks liitrit bensiini ning viskasin seda tema esiuksele ja panin selle põlema. Õnneks põles ka Maria sinna majja sisse ning mina olen nüüd tagaotsitav. Mitte küll avalikult, sest keegi ei usu, et üks 63  aastane tädike suudaks ennast politsei eest peita, aga uskuge mind ma veel näitan kui kavalad me pensionärid oleme.

Milvi.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s