Meie väike riik on nüüd 93 aastane.

Põnevad faktid Eesti arhitektuurist

  • Maailma suurim ratasristide kogu Vormsi Olavi kiriku surnuaial – üle 300 ratasristi. Lisaväärtusena – asub põneval väikesaarel.
  • Unikaalne Maarja Magdaleena kirik Ruhnu saarel – ehitatud 1643. aastal, olles seega Eesti vanim säilinud puitehitis. Lisaväärtusena veel asjaolu, et asub põneval väikesaarel.
  • Lasnamäe – nõukogudeaegse massarhitektuuri monumentaalne mälestusmärk
  • Karja Katarina kirik on kõige skulptuuririkkam gooti kirik Baltikumis
  • Haapsalu Toomkirik – legendi kohaselt ilmub korra aastas Toomkiriku aknale müstiline Valge Daam, keda vaid vähestel valitutel on õnnestunud näha
  • Eestis on muljetavaldav hulk mõisaid, eri ajastutest, ehitusstiilidest ja materjalidest – kokku 1245.
  • Tartu Jaani kirik on 14. sajandist pärit gooti stiilis pühakoda, milles säilinud ligi 1000 terrakotaskulptuuri on Euroopas ainulaadsed

Huvitavaid fakte Eesti pärimuskultuurist

  • Eestlaste privaatse ruumi vajadus on maailma suurimaid – heaks näiteks on siin asustustihedus, mis on Taaniga võrreldes 4 korda ja Hollandiga võrreldes 12 korda väiksem
  • Eesti on oma pindalalt ja rahvaarvult väike, kuid siin on üle saja ajaloolise kihelkonna, kel kõigil oma rahvarõivad.
  • Üldlaulupeo ühendkoor on maailma suurima kooseisuga koor.
  • Kadakamarju arvatakse aitavat 99 haiguse, nõiduse ja vanakuradi vastu, sest kadakamarja otsas on ristimärk.
  • Kaali meteoriidiplahvatus oli oma tugevuselt võrreldav tuumapommiga. Sellise kärgatuse mõju muinasaegse inimese uskumustele ja maailmapildile oli mõistagi tohutu, ulatudes ka naabermaade pärimustesse. Lennart Meri on oma uurimustes koguni oletanud seoseid „taevakivi” langemise ja päikesepoja Phaetoni hukkumise vahel kauge Kreeka mütoloogias.

Huvitavaid fakte Eesti nüüdiskultuurist

  • Tallinn 2011 – Euroopa kultuuripealinna tiitel tuleb aastaks Eesti pealinna
  • Eesti on pressivabaduselt 3. riik maailmas Norra ja Islandi järel (Reporters Without Borders, 2007)
  • Esimene igapäevane ajaleht ilmus Tallinnas juba 1675 (võrdluseks Inglismaal 1702)
  • Eesti on võrdõiguslik – naiste osakaal inseneride ja teadlaste hulgas on koguni 51% (Euroopa Liidu keskmine on 29%)
  • Tallinna Klaverivabriku Estonia klaverid on maailma hinnatumate hulgas oma puhta kõla poolest.
  • Eesti huumor on tume ja tugevalt eneseirooniline, meenutades kõige enam ehk inglise ja soome huumorit. Seda on selgelt näha kasvõi Eesti absurdimaigulistest animafilmidest.
  • Eestis oli juba 1850-ndatel palju kirjaoskajaid – ligikaudu 80%. Selle näitajaga ületati peaaegu kõiki Euroopa suuri kultuurrahvaid, võrdsetena olid pildil vaid Prantsusmaa ja Saksamaa.

Huvitavaid fakte Eesti toidukultuurist

  • Eestlasele tähendab leib tumedat rukkijahust küpsetist. See, mida mujal maailmas leivaks nimetatakse, on meil tähistatud eraldi sõnaga – sai.
  • Sangaste mõisahärra, „rukkikrahv” Friedrich Georg Magnus von Berg aretas (1845–1938) Sangaste rukki. Tegemist on esimese teadlikult aretatud rukkisordiga maailmas, mis leiab  kasvatamist tänase päevani.
  • Eestlased puurivad ja joovad senini meelsasti kase- ja vahtramahla – komme, mis on vanas Euroopas ennekuulmatu luksus.

Põnevaid fakte vanalinna kohta

  • Tallinn – Põhja -Euroopa vanim pealinn . Tallinna märkis esmakordselt maailmakaardile araabia geograaf al-Idrisi 1154. aastal. Tallinna nimi oli tema kaardil Kaleweny.
  • Tallinn – haruldaselt hästi säilinud hansalinn. Ajaloolaste ja ekspertide hinnangul peitub vana Tallinna tõeline väärtus tema terviklikkuses – haruldaselt autentselt säilinud keskaegne hansalinn, mille tänavate võrgustik on jõudnud meieni keskajast pea muutumatuna.
  • Tallinna raekoda – eksootiline kaunitar. Tallinna raekoda on ainus säilinud gooti stiilis raehoone Põhja-Euroopas. Ajaloolased peavad Tallinna raekoda arhitektuurselt erandlikuks, kuna paljuski sarnaneb see hoopis Itaalia raehoonetega – näiteks Palazzo Vecchio Firenzes või Palazzo Pubblico Sienas.
  • Tallinn – sõbralik kindluslinn . Kiek in de Kök – üks Tallinna linnamüüri 46-st kaitsetornist – oli ehitamise ajal Baltikumi võimsaim kahuritorn. Aga oma lustliku nime sai seetõttu, et kõrgest tornist olevat saanud hõlpsasti piiluda alllinna majade köökidesse.
  • Tallinn – Taani linn. Legendi kohaselt said taanlased siin endale rahvuslipu (Dannebrog), mis 15. juunil 1219 eestlastega peetud lahingu otsustaval hetkel neile taevast heideti. Tallinna linna väike vapp – valge rist punasel taustal – meenutab tänapäeval toda kauget aega.
  • Tallinn – jõulukuuse kodu . Kõige varasemad teated jõulukuusest Tallinna Raekoja platsil pärinevad aastast 1441. Tollal oli kombeks kuuse ümber tantsida ja pidutseda ning see siis põlema panna. Seni on end jõulupuu hälliks pidanud Selestati väikelinn Prantsusmaal, kuid nende dokumendid on pea sajand nooremad (1521).
  • Tallinn – maiasmokkade linn. Martsipani esmakordse tööstusliku valmistamise au osas võistleb Tallinn Lübeckiga – nii Eesti maiustustetootja Kalevi kui Lübecki Niedereggeri asutamisajaks loetakse aastat 1806. Keskajast pärit ürikutest on aga teada, et mõlemas linnas müüdi martsipani apteekides.
  • Tallinn – osa maailma kirjanduspärandist. 1741. aastal sai Tallinna kindluse suurtükiväe ülemaks ja tegutses siin hiljem ülemkomandandina „Peeter Suure moorlasena” tuntud Abram Petrovits? Hannibal, imperaatori kammerteener ja sekretär – ning Puškini vaarisa. Vene varalahkunud kirjaniku Sergei Dovlatovi tippteose, romaani „Kompromiss” tegevus toimub Tallinnas ja käsitleb tema siinveedetud aastaid.
  • Tallinn – elav kinostuudio. Kui 20nda sajandi teisel poolel soovis mõni Nõukogude filmistuudio vändata linateost, mille tegevus toimus läänes, siis tavaliselt tuldi seda tegema Tallinna, kuna siinse vanalinna tänavad olid kõige „läänelikumad” kogu Nõukogude Liidus.

Huvitavaid fakte Eesti loodusest

  • Eestimaine puisniit on maailma rikkalikumaid taimekooslusi – ühe ruutmeetri kohta üle 70 erineva liigi. See näitaja ületab kohati troopikatki.
  • Kui võtta arvesse Euroopa kaugeimad punktid ja saared, asub Euroopa keskpunkt Saaremaal, Mõnnuste külas.
  • Hiiumaa kui põhjamaine Bora Bora – tuhande ruutkilomeetrise pindala ja napi 10 000 elanikuga saarel leiab iga külastaja kerge vaevaga oma paradiisiranna, mis pole turistidest üle koormatud. Näiteks Luidja või Tahkuna rannad.
  • Kaali meteoriidikraater – maailma kõige viimane tihedalt asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit, mis oli võimsuselt võrreldav tuumaplahvatusega ja on jätnud sügava jälje siinsete rahvaste pärimustesse.
  • Eestlased on puudeusku – näiteks Tülivere tamm Kuusalu lähistel aitas lepitada abielupaare. Selleks pidi paar veetma öö püsti seistes puu õõnsuses.
  • Eesti jämedaima puu, Sipa pärnaga on seotud viljakuse ja erootikateemalisi uskumusi.
  • Osmussaarel asub legendide kohaselt skandinaavlaste muistse peajumala Odini haud. Sellele viitab ka saare rootsikeelne nimi Odinsholm (Odini saar).
  • Kääriku suusabaasi nõlvadel ja metsatukkades lookleb Soome presidendi Urho Kaleva Kekkose nimeline suusa- ja matkarada.

Huvitavaid fakte tervisepuhkuse kohta Eestis

  • Eestlased peavad saunast lugu lausa niivõrd, et on ehitanud neid bussidesse, parvedele ja isegi vana tuletõrjeauto paaki. Kuulsaim ujuvsaun Püha Müristus sõidab mööda Navesti jõge Soomaa rahvuspargis. Tünnisaun on mobiilne saun, mida saab endaga kasvõi talvisesse metsa suusaraja äärde kaasa võtta.
  • Saunakaugemate kultuuride jaoks on vihtlemise näol tegu laussõgedusega – ajada keha taluvuse piirini kuumaks ja peksta seda peenikeste puuokstega. Paadunumad vihtlejad ei põlga selleks otstarbeks ära isegi kõrvetavaid nõgeseid ega kadakaoksi.
  • Eesti Terviseradade rekordi ürituse raames registreeriti ühel päeval korraga suusatamas või muud talvist tervisesporti tegemas 12 010 inimest . Kõigi osalejate tervisekilomeetreid kokku liites tuli läbitud distantsiks 97 304,2 km. See teeb rohkem kui kaks tiiru ümber maakera!
  • Eesti mudaravitraditsioon sai alguse Haapsalus ja ulatub ajas tagasi 1820. aastatesse. Siinse unikaalse muda raviomadused on põhjalikult läbi uuritud ja mitmekülgne kasulikkus teaduslikult tõestatud. Ainulaadsena maailmas sisaldab Värska muda suurel hulgal östrogeeni ehk naissuguhormooni, mis teeb ta naha noorendamise omadustelt ületamatuks.
  • Vene tsaaride – alates Peeter I kuni viimase tsaari Nikolai II – tuules siia saabunud vene kultuurihiiglaste Pjotr Tšaikovski, Nikolai Roerichi ja teiste jaoks oli Haapsalu hinnatud loome- ja puhkepaigaks, kus sündisid nende üleilmselt tuntud teosed.
  • Kusagil mujal pole iga elaniku kohta niipalju spaasid kui Eestis – üle 40 spaa 1,3 miljoni elaniku kohta.
  • Kuressaares on vaid 15 170 püsielanikku, aga sealjuures 1230 spaa-voodikohta , mis teeb Kuressaarest tõenäoliselt maailma kõige spaa-tihedama linna.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s